Sapporos joostud olümpiamaratonil 27. koha saanud Tiidrek Nurme rääkis, et enne võistlust pidas ta kohta 30 parema hulgas ülikõvaks saavutuseks. 27. kohta tähendab aga eesmärkide täitumist. „Sisimas tahtsin muidugi enamat, aga mis lõpuks rajal välja tuli, oli isenägu. See oli omamoodi väljakutse,“ sõnas ta. „Mul on hea meel, et viimastel kilomeetritel möödusin mõnedest meestest, kes on minust kolm-neli minutit kiiremad. Olla täna olümpiamängudel 27. on minu jaoks suur saavutus.“ Nurme ajaks märgiti 2.16.16.

Nurme rääkis, et alustas rahulikus tempos. Ta kuulus väiksesse gruppi ning eeldas, et selles seltskonnas olevad mehed on temast lõpus isegi kiiremad. „15. kilomeetril vaatasin, et mehed lasevad ikka aeglases tempos edasi. Alates sellest hetkest töötasin üksinda ja omas tempos. Vahepeal tuli üks kanadalane selg ees vastu, temaga jooksime koos kümmekond kilomeetrit,“ kirjeldas Nurme jooksu.

Kõige keerulisemad hetked tulid Nurmel pärast 27. kilomeetrit. Organism ei tahtnud enam vedelikku omaks võtta ja iga kord kui ta lõnksu võttis, oksendas ta selle koos maksapistetega välja. „Õnneks suutsin rahulikuks jääda ja selle välja kannatada. 35. kilomeetril olid jalad juba pehmed, aga niipalju veel jõudu oli, et suutsin mõnest mehest mööduda,“ märkis ta.

Roman Fosti sai ajaga 2.25.37 68. koha. „Kümme kilomeetrit suutsin tempot hoida, siis vaatasin, et pulss on väga kõrge. Kohe alguses oli punases, maratonis on see väga vale,“ rääkis ta. „Pidin jälgima, kuidas organism tempole vastu peab. Kuumus andis kehvema seisu pealt rohkem tunda ja seepärast pidin tempot langetama.“

Fosti selgitas, et polnud olümpiale tulles parimas seisus. Olümpianormi täitis ta alles aprillis ning sellest jooksust ei suutnud ta täielikult taastuda. „Väsimus jäi kontidesse ja täna oli seda rajal näha,“ tõdes ta. „Kõige tähtsam on aga see, et olen finišis. Olen rõõmus, et mul on au olla olümpiamaratoni lõpetanute seltskonnas.“