FIBA ja NBA reegleid võrreldes torkavad silma nii mõnedki erinevused: Euroopas on väljak pisut väiksem ja kolmepunktijoon lähemal, mis tähendab, et korvialune ala on kompaktsem ja korvi alla murda on selle võrra pisut keerulisem. Samuti pole FIBA reeglitega mängides kaitses kolmesekundireeglit, mis tähendab, et keskmängijad võivad kaitses korvi all kogu aeg seista - NBA-s tuleb neil iga kolme sekundi tagant vähemalt korraks kolmesekundialast väljas käia.

Nüansse ja erinevusi on veelgi: Euroopas tohib näiteks kaitsemängija korvi kohalt palli ära lüüa, kui pall on rõngast puudutanud, NBA-s on see keelatud.

Portland Trail Blazersi liider Lillard tõdes, et väitel, nagu "Euroopa reeglite" järgi oleks raskem skoori teha, on tõepõhi all. "NBA parimad skooritegijad viskavad palju kaugelt ning teenivad palju vabaviskeid. FIBA reeglid lubavad aga füüsilisemat mängu, samuti pole kaitses kolme sekundi reeglit. NBA-s on palju asju, mis muudavad seal skoorimise pisut hõlpsamaks."

Olümpiamängude ajal kõhulihasevigastusega kimpus olnud Lillard võitis küll Tokyos USA koondisega kulla, kuid jäi ise pigem oodatust kahvatumaks: olümpiaturniiril jäi tema keskmiseks punktisaagiks mängus 11,2 ning seda vaid 38-protsendilise visketabavuse juures.