"Loomulikult olen õnnelik, et võitsime. Vastas oli suurepärane võistkond. Suutsime lühikese aja jooksul võistkonnana areneda. Meil oli olümpia eel ja ajal tagasilööke ning see teeb võidu veelgi magusamaks. Oleme õnnelikud, et see läbi on," rääkis Popovich pressikonverentsil.

72-aastane juhendaja oli 2002. aasta MM-il ja 2004. aasta olümpial USA koondise abitreener, 2019. aasta MM-il tüüris ta võistkonda juba peatreenerina. Kõik kolm suurvõistlust lõppesid ameeriklaste jaoks pettumusega, sest kulda ei tulnud.

2004. aasta Ateena olümpiamängude poolfinaali kaotust Argentinale peab Popovich siiani oma treenerikarjääri valusaimaks löögiks. Tokyost kuldmedaliga tagasi tulemine on seetõttu tema jaoks väga eriline.

Popovichi sõnul kulges viimane minut tema jaoks raskeks. USA tegi finaalis kümmekond sekundit enne lõppu pallikaotuse, mis jättis Prantsusmaale võitmiseks ukse lahti, aga lõpuks jäi USA siiski peale.

"Mängu lõpus olin tardunud. Lihtsalt istusin pingil ja olin surmani hirmunud. Aga rääkisime treeneritega, et kullamatš ongi justkui kehaväline kogemus. Eriti kõik see, mis toimub enne mängu. Et kas meil on kõik korras ja et äkki hakkavad vastased millegagi üllatama. Enne mängu on mul kohutav tunne, aga kui pall lahti visatakse, lähevad mõtted platsil toimuvale," ütles Popovich.

Pinged olid seega igas mõttes peal.

"Kui aus olla, pole ma kunagi varem nii suurt vastutust tundud kui USA koondise peatreenerina. Mängisime nii paljude inimeste nimel. Samas oli vastutusekoorem imeline kogemus. Tundsin seda iga päev ja mitu aastat järjest. Olen üsna läbi. Ootan, et saan hotelli minna ja midagi võtta."

Ilmselt viitas Popovich mõnele heale veinile, sest tegu tõelise veinieksperdiga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid