Kõige paremini on tsikaadide lärmi kuulda Ariake tennisepargis. Lööge taevakanalites või internetiavarustes lahti mõni suvaline tennisematš ning te saate kohe aru, millest ma räägin. Pealtvaatajate puudumisel hakkavad need suurt müra tekitavad putukad eriti hästi kõrva.

Troopilises ja parasvöötmes on levinud umbes 2000 tsikaadi liiki. Kõige rohkem on neid Aasias ja Austraalias, aga umbes 180 liiki võib kohata ka Põhja-Ameerikas.

Kui ei tea, et tegu on tsikaadidega, võiks esimest korda Jaapanisse sattunu pidada seda automaatseks linnupeletiks, sest nende heli on niivõrd konstantne, et on raske uskuda, et see mõnelt elusolendilt võiks pärineda.

Puude otsast neid palja silmaga ei leia. Aeg-ajalt võib neid tagurdpidi lebamas näha tänavatel.
Tsikaad.

Väljavõte Miksike.ee-st:

Tirdilised ehk tsikaadilised on jässakad, suhteliselt lühikeste tundlatega, sageli hüppejalgadega putukad. Nad on enamikus soojade maade elanikud, kuid ka Eestis elab hulk liike. Suurimate troopiliste tsikaadide tiibade siruulatus küünib 18 sentimeetrini.

Paljud tirdid torkavad silma kehal esinevate eriskummalise kujuga jätkete poolest. Need võivad paikneda kas rindmikul, nagu ka Eestis esineval küürtirdil, või laubal (paljudel troopilistel liikidel).

Tsikaadid on putukate hulgas kõige valjemad "lauljad". Eriti valjusti siristavad troopilised liigid, nii mõnegi hääl ei jää tugevuselt ega teravuselt alla vedurivilele. Siristavad ainult isased tsikaadid. Eestis elavad liigid inimesele kuuldavat häält ei tekita.