Dmitri Kameko: Stolitsa võttis suuna uuenemise poole, ehitame uut meeskonda
Juhite Stolitsat juba aasta aega. Kuidas see aeg möödunud on?
On olnud võrdlemisi raske aeg, kuna klubi on väga ambitsioonikas. Siin mängivad ja jätkavad tegutsemist kogenud jalgpallurid, kes näevad paljusid asju ning saavad kõigest aru. Mingit ideed nendeni viia on keerulisem. Minu lühikese treenerikarjääri jooksul on see olnud kõige keerulisem ja energiakulukam aasta. Sellele vaatamata sain tohutu kogemuse, töötades erinevate jalgpalluritega.
Võtke palun kokku Stolitsa etteastete tulemused möödunud hooajal.
Hooaega sisenemine ei ole eriti keeruline. Mul oli graafik nii-öelda uute ideede sisseviimise kohta. Kõik algas optimistlikult, poisid võtsid muutused hästi vastu. Kuid nagu näitas selle aasta praktika, saab paljudel tahtmine ruttu otsa. Lisaks puudutas epideemia meid väga tugevalt, kusagil novembris. Olime kaua karantiinis, siis praktiliselt nullist hakkasime karikaturniiril osalema. Osaliselt õnnestus edasi anda mängu idee, mis võinuks toimida vastava suhtumise korral. Kuid praktikas ma seda ei näinud. Hooaja lõpuks kasutasime kombineeritud taktikat. Iga koosseisu liige andis oma panuse.
Kas tööle lähenemises on BCH ja Stolitsa vahel erinevusi?
Nädalaste tsüklite plaan tegi muutused läbi. Lisaks on ümber tehtud treeningprotsessi üksikasjad. Üldkokkuvõttes on eesmärk mitte paigal seista, lisada uusi põhimõtteid ja formaate. Tervikuna on aga erinevus nende klubide vahel suur. Kasutan piitsa ja prääniku meetodit. Võin kolmekümne sekundi jooksul ühe asja eest nahutada ja teise eest kiita. Sportlane peab aru saama, kas ta eksis või toimis õigesti. Stolitsas on kriitika vastuvõtmine väga madalal tasemel. Ehk siis kiita võib, riielda ei tohi. BCHs on sellega lihtsam. Leian, et Stolitsaga peab esimestest päevadest rangem olema. Siis on ka edu võimalik.
Mõtlesite kaua üleminekupakkumise üle?
Mõnda aega. BCHga oli lõpuni rääkimata asju. Sain aru, et aasta veel ja meeskonnast saab rohkem valmis projekt, omamoodi fundamentaalne rajatis. Kuid Gomeli klubi juhtkond näitas üles vähest initsiatiivi jalgpallurite ja treenerite staabi säilitamiseks. Muidugi on paljugi rahaga seotud. Selle arvelt panustatakse stabiilsusesse, see pole aga teatud numbrite juures konkurentsivõimeline.
Millised on Stolitsa plaanid hooajaväliseks ajaks?
Meeskonda jäänud mängijad on praegu puhkusel. Augusti algusest asume vahetult treeningute juurde. Teen juba praegu aktiivset tööd koosseisu komplekteerimise kallal. Otsime teatud funktsioonidega jalgpallureid nii Valgevenest kui ka välismaalt. Turniiride ja sõprusmängude plaanid ei ole veel paika pandud.
Kas on plaane konkreetsete mängijatega?
Kõikides liinides on koosseis kardinaalselt muutunud. Sisse tuli värsket verd, tulid võitu ihkavad mängijad. Sooviks, et nad liiguksid pidevalt edasi ega jääks pidama juba saavutatu juurde. Vead võivad olla nii taktikas kui ka tehnikas, kuid neid saab parandada erinevalt sära puudumisest silmades. Püüame uueneda, suurendada sportlikkuse osatähtsust – täita need trendid, mida maailma jalgpall dikteerib. Tänaseks on mängijate otsingud peaaegu lõppenud. Poisid on üsna kiired, produktiivsed üks ühele võitluses. Võimalik on leegionäride lisandumine. Praegu püüdsime Ukraina suunast eemale minna, vaatame Venemaa ja kaugemate välisriikide poole, ütleme nii.
Milleks selline suur voolavus?
Kui iga mängija tuleks juba minu poolt üles ehitatud meeskonda, oleks see hoopis teine suhete süsteem. Tuleb nii välja, et mina tulin nende juurde. Seda muuta pole õnnestunud. Igaüks oli oma positsioonil oluline, kuid läksime laiali. Praegu ehitame uut meeskonda. Eelmisest meeskonnast on jäänud kahekümne protsendi ringis. Loodan, et suurepärased Stolitsa fännid annavad mulle andeks, mõistavad ja aitavad uutel mängijatel tunda oma toetuse soojust.
Pressball.by materjalide alusel
