INTERVJUU TOKYOST | Tanel Kangert: ma ei tunne, et oleksin olümpial. Üks päev on tore voodis lebada, aga kolmandal päeval tekivad juba lamatised

Maanteerattur Tanel Kangert tegi suure tõenäosusega karjääri viimase stardi olümpiamängudel. Eraldistardi 22. koht talle rõõmu ei pakkunud, aga ta aimas keskpärast või tema jaoks isegi kehva tulemust ette. „Võib-olla ongi vaja teatepulk üle anda,” tunnistas Kangert.

Pärast võistlust polnud 34-aastane eestlane löödud ja ta oli nõus meeleldi Eesti ajakirjanike küsimustele vastama. Oli tunda, et muust maailmast eraldatud ratturite külas hakkas tal lihtsalt igav. Olümpiatunnet ei tekkinudki. „Veetsin 95 protsenti ajast horisontaalselt voodis lebades. Meid ei lastud hotellist sisuliselt väljagi.”

Muu jutu sees arutles Kangert ka Eesti paraadalaks kujunenud vehklemise üle. Rattur oli kahe medali üle uhke, aga leidis, et eriti seksika alaga vehklemise näol tegu pole.

Aga kõigest järjekorras.