Tokyo naaberprefektuuris Kanagawas Enoshima jahisadamas toimuv purjeregatt läheneb kulminatsioonile. Nii Karl-Martin Rammol (Laser) kui ka Ingrid Puustal (RS:X) on veel pidada kaks võistluspäeva, enne kui kümme parimat medalisõidus jätkavad. Paremad võimalused sinna pääseda on hetkel Rammol. Rein Ottosoni õpilane hoiab kuue sõidu järel ehk neli sõitu enne põhivõistluse lõppu 57 kohapunktiga 14. kohta, vahe kümnendal kohal asuva lõunakorealase Jeemin Haga on vaid viis punkti.

Puusta on neli sõitu järjest saanud 17. koha (esimene neist läheb hetkeseisuga mahaarvestamisele) ning on kokkuvõttes 16., kümnendast kohast (brasiillanna Patricia Freitas) maas 38 punkti.

"Karl-Martini punktiseisud on väga head. Ta peab need järelejäänud neli sõitu hästi keskendunult sõitma. Kui hästi läheb, on kümne sees. Ingridi punktivahe läks täna päris suureks, sealt on raske medalisõitu jõuda," pakkus Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas, kes olümpial tegutseb tiimijuhina.

Tänaseid Puusta sõite Kallas jälgida ei jõudnud, sest tõi Rammo suurde olümpiakülla Eesti koondise füsioterapeudi Kristi Singi käe alla. Muretsemiseks pole põhjust, Rammo lihased vajasid pärast eilset rasket päeva lihtsalt turgutamist.
Kõik mehed said vatti ja olid kaldale jõudes päris tagurdpidi.
Ott Kallas Karl-Martin Rammo eilsest päevast

"Tavapraktika. Eile oli kolm täispikka sõitu, pluss veel üks poolik, mis ära katkestati. Kõik mehed said vatti ja olid kaldale jõudes päris tagurdpidi. Keha vajab lihtsalt hoolitsust, midagi viga ei ole. Kuna täna on vaba päev, kasutasime seda selleks, et natuke kere remontida. Ühe korra oleme siin enne võistlust Kristi saanud ka meie sadamasse tuua, aga kuna tal täna oli ka teistega tegemist, tulime ise siia," selgitas Kallas, kes on Eesti purjetajatele Tokyos asjaajaja ja autojuhi eest.
Vasakpoolse liiklusega Kallasel probleemi pole, Suurbritannia võistlustel on ta juba piisavalt praktikat saanud. Ainult autojuhiload tuleb Jaapanis kohalikku keelde tõlkida. "Selleks saatsin meie EOK spordidirektorile Martti Rajule juhiloa koopia ning Jaapani saatkond tegi sellele ametliku tõlke. Seega olen siin liikluses legaalselt."
Karl-Martin Rammo Tokyo olümpial.

Millised on Kallase tööülesanded võistluspäevadel?

"Esiteks pean ma hommikul esimesena sadamas olema. Kell üheksa on igal hommikul tiimijuhtide koosolek, olen pool üheksa bussiga kohale tulnud. Peale koosolekut jagan seal räägitud info kohe meie omadele laiali," rääkis Kallas vaid ühest oma kümnetest ülesannetest.

"Viin kasvõi prügikastid konteineris tühjaks. Vaatan, et kõik oleks korras ja kui vaja, aitan tankimise või jää ja veevarude taastamisega treenerite jaoks. Kui nad on merel, siis vaatan tracking'ust, kuidas neil läheb või teen Eesti Jahtklubide Liidu büroo tööd - pean ka seal asjad korras hoidma. Kui merelt tagasi tulevad, jooksen neile vastu, tassin jäävanni jaoks jääd... Ühesõnaga täidan jooksupoisi rolli. Mida vaja, seda teen. Toetan nii võistlejaid kui ka treenereid. Igav ei hakka."

Kallase töö Enoshima jahisadamas hakkas pihta juba 13. juulil. Suuri tõrkeid pole purjetajatel logistiliselt esinenud, kui välja arvata merekonteineri kaheksapäevane hilinemine. 25. mail Eestist teele pandud ja 17. juulil kohale jõudnud konteiner sisaldas endas treenerite kaatreid, lisaks on tegemist tiimi staabi, kogunemiskoha, külmakambri ja taastumispaigana. Jahutussüsteemiga konteinerit üritati olümpiaks valmistudes broneerida kohapealt, kuid lõpuks tuli see eestlastel ise kodus valmis meisterdada.

Merekonteiner jäi kaheksa päeva hiljaks

"Konteineri hilinemine oli ainuke halb üllatus. Laevandus on praegu väga keerulises olukorras ning laev, millega see Eestist ära läks, hilines ilmselt Hamburgi ega jõudnud sealt õige laeva peale. Sellest tekkis paus ning merel veel päeva jagu viivitust. 9. juuli asemel saabus see siia 17-ndal, aga see oli laupäev. Reaalselt saime konteineri sadamasse alles 20. juuli hommikul," rääkis Kallas.

"Rammo ja Puusta said ikkagi korralikult vee peal käia, kuna varustus oli Karl-Martinil korraldajate poolt ja Ingridil lennukiga kaasas. Treenerid said merel käia teiste riikide treenerite kaatritega. Lõpuks oli ainult minul ärevus sees, et kui veel mõned päevad viivitust oleks, siis läheks juba asi kriitiliseks."
Niimoodi jõudis Eesti purjetajate merekonteiner Jaapanisse.

"Ülejäänud asjad on kõik väga sujuvalt läinud. Korralduslikult pole mingeid tagasilööke olnud. Võõrustajate ehk jaapanlaste tugi on meeletult hea. Kui midagi puudu või juurde vaja, on nad väga kiired abistama, toovad kasvõi poest midagi. Minul sai näiteks eile sim-kaardi data otsa, tänaseks toodi mulle juba uus data-kaart, mille peaksin õhtul kätte saama."

"Tegelikult on siin väga äge ja vahva olla. Kuigi oleme siin koroonamullis, siis on kohalikud seda üksluisust oma positiivse suhtumisega väga palju leevendanud," lisas Kallas.

Jahutusega konteinerist on purjetajatele Enoshimas palju kasu olnud. Tegemist on luksusega, mida tavaliselt saavad endale lubada vaid suured purjetamisriigid.

Kuigi oleme siin koroonamullis, siis on kohalikud seda üksluisust oma positiivse suhtumisega väga palju leevendanud.
Ott Kallas jaapanlaste külalislahkusest

"Superriikidel on kahtlemata need asjad olemas, Eesti-sugustel väikeriikidel pigem mitte. See oli meie jaoks suur samm edasi, et selle endale tehtud ja siia saadetud saime. See oleks võinud ka Rios olla, see annab taastumise mõttes ikka palju juurde. Meie pole ju lõppude lõpuks sellise kuumaga harjunud," jätkas Kallas.

"Purjetamises avaldab iga pisiasi tervikule mingisugust mõju. Karla on ka meediale rääkinud, kuidas ta selleks kuumaks kodus sauna eesruumis vändates valmistus. Kui nende pisiasjadega ei tegele, on väga raske ka superriikidele vastu saada."
Eesti delegatsioon Enoshima jahisadamas: esireas Rein Ottoson, Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta, tagareas Matthew Rickard ja Ott Kallas.
Meeste Laser-klassi tulemused (TOP16):

Naiste RS:X (TOP16):