DELFI TOKYOS | Emotsionaalne Julia Beljajeva avaldas, mis tunne on olümpiavõitjana hümni kuulata

Juba olümpiamängude eel sõnas Julia Beljajeva, et naiskond on viie aasta taguse Rio olümpiaga võrreldes pingevabam - toonane põrumine on juba läbi kogetud ja nüüd teati, mida tuleb teha.

"Võib-olla ma olen vanemaks või targemaks saanud... Loomulikult ei tulnud rajal päris kõik välja, aga suur osa siiski. Kui kellelgi ka läks midagi valesti, siis võistkonnakaaslane läks ja parandas vea ära. Just eile istusime tüdrukutega, kui Facebook meenutas, et täpselt neli aastat tagasi tulime maailmameistriteks. Ütlesin, et tüdrukud, võib-olla on homme meie päev!" meenutas Beljajeva lõbusalt.

Kullanaine rõhutas mitmel korral, et võidu suurus ja tähtsus pole talle veel päriselt kohale jõudnud. "See oli suur unistus ja praegu pole see veel ilmselt kohale jõudnud, et olemegi olümpiavõitjad. See on ju iga sportlase suur unistus."

Esimeses matšis Poola vastu oli Beljajeva Eesti ankrunaine. „Treenerite kollektiiv tegi sellise otsuse ja olin valmis. Trennis proovisime ka seda varianti natuke. Ega vehklemises ei pea olema nii, et alati lõpetab üks ja sama naine. Rolli mängivad näiteks emotsioonid ja see, milline vastane kellele paremini sobib. Kõik oleneb matšist ja konkreetsest päevast. Täna tuli välja!"

Veerandfinaali Poolaga pidas Beljajeva ka turniiri kõige pingelisemaks. „Poola on ikkagi Euroopa meister, võitsid palju MK-etappe. Nad on väga tituleeritud, ebamugavad ja tugevad. Mulle meeldis aga see, et isegi kui olime mitme torkega kaotusseisus, suutsime ennast kokku võtta ja järele tulla."

Beljajeva enda esimene suur võit saabus 2013. aastal, kui ta krooniti üllatusena individuaalselt maailmameistriks. 29-aastane epeesangar tõdes, et toonased tunded on praegustega võrreldavad. „Siis ma olin ka väheke šokis!" naeris tartlanna. „Enam-vähem sarnased emotsioonid, aga siis ma olin tükk maad noorem. Praegu jõuab võidumõte ehk kohale kiiremini, sest olen kümme aastat täiskasvanute klassis koondist esindanud. Usun, et oleme selle võidu välja teeninud."

Triumfi järel helistas vehklejatele ka Eesti president Kersti Kaljulaid, kes õnnitles naisi isiklikult. „Ta ütles, et Eesti naised on ikka kõvad!"

Poodiumil hümni kuulates oli näha, kuidas Beljajeva õnnepisaraid valas. „Alguses natuke proovisime hümni laulda, aga pärast tulid kõik emotsioonid ja pisarad... Seda hetke ei unusta mitte kunagi, kui seisad poodiumi kõrgeimal astmel ja kuulad oma riigi hümni. Pisarad voolavad, olümpiakuld on kaelas.. Kogu karjäär jooksis silme eest läbi: kuidas trenni tegin ja kõik muu. Olen väga tänulik ka kõikidele treeneritele!"