Kui eelmisel õhtul toimunud eelujumises parandas Zirk võimsalt tema enda nimel olnud Eesti rekordit, siis poolfinaalis oli aeg 57 sajandikku kehvem ehk 1.46,67.

„Lihas on hommikuti tuimem ja keha uimasem, raskem on ujuda,” leidis Zirk põhjuse, miks ta poolfinaalis aeglasem oli. „Eilne ujumine oli kergem, täna võis poole maa peal tunda, et lõpp läheb raskeks.”

Ka öö polnud Zirgil parim. „Närv ja elevus olid sees, uinusin hilja, sajaprotsendilist und ei maganud, paar korda ärkasin üles... Ka sinna jäi tulemusest üht-teist, aga on nagu on.”

Pärast 400 m vabaujumist sai Zirgist 15. kohaga parim Eesti ujuja pärast taasiseseisvumist, nüüd parandas ta marki veelgi. Ent kas oli soovi enamaks?

„Kui tahtmistest rääkida, siis ihkan olümpiakulda,” muigas Zirk. „Aga tuleb jääda realistlikuks. 13. kohaga peab rahul olema. Olümpiadebüüt, esimene poolfinaal... Sain pingega hakkama ja kokkuvõttes läks väga hästi, aga mõistagi olnuks tore finaali jõuda. Arvan, et kui poolfinaal toimunuks õhtul, olnuks aeg märgatavalt parem ja võinuks kõike juhtuda.”

Basseinist tormas Zirk olümpiakülla puhkama, sest õhtul ootab teda ees 200 meetrit liblikat. Siin kasutab Zirk taktikat, mis EM-il edu tõi. „Ma ole eraldi liblikujumise trenni teinud, aga usun, et seegi ala läheb hästi nagu EM-il. Ujudes tuleb täita tehnilised ja taktikalised eesmärgi ja siis vaatame, mis saab.”