Erika Kirpu ja Kelly Hurley kohtumises käis edu käest kätte. Ameeriklanna alustas paremini, ent siis pääses Kirpu juhtima. Viimasel perioodil oli ta eduseisus 12:10 ja 14:13. Vaja oli teha veel vaid üks õnnestunud torge, piisanud oleks ka topelttorkest, kuid...

Hurley viigistas ja viis kohtumise lisaajale. Kirpu sai prioriteedi ja nagu sellises olukorras tavaks, asus kaitsele. Ameeriklanna leidis aga võimaluse torkeks. Kirpu jaoks oli olümpia individuaalvõistlus läbi.

„Olin väga pinges, tundsin ennast väga kinnisena," nentis Kirpu mõned minutid pärast matši lõppu. Oli näha, et esimesed emotsioonid oli ta juba välja elanud. „Ilmselt hakkasin eduseisu liiga hoidma. Oleksin soovinud rohkem improviseerida, aga otsustasin järgida treeneri plaani. Kunagi ei tea..."

„Viimane torge... ma ei tea, kas oleksin võidnu rohkem või vähem pingutada, aga lõpus olin väga pinges. Tegelikult oleksin tahtnud vaatamata prioriteedile rünnata, aga otsustasin plaanist kinni hoida," selgitas Kirpu võtmehetkel toimunut.

Kirpu ei osanud ütelda, miks ta ennast nii pinges ja kinnisena tundis. Ta ei usu, et asi oli liigses närveerimises, pealegi tundis ta ennast enne kohtumist väga hästi. „Võib-olla oli asi selles, et mul polnud pikka aega võistlusi. Samas vastastel ka polnud, aga ameeriklased elavadki kergemini kõike üle, naudivad, meie jääme oma mõtetes kinni," arutles ta. „Võib-olla valmistusin liialt ette. Kui vehklemises oleks nagu sõudjatel veel üks võimalus, siis ma vehkleksin paremini."

Võistluste nappust püüdis Kirpu leevendada treeningutel võimalikult palju veheldes. „Püüdsin mootorit tööle saada, aga see pole see mis võistlusel. Trennis ma sellist pinget ei tundnud."

Kirpu sõnul ei muuda tema varajane väljalangemine võistkonnavõistluseks suurt midagi. „Tegelikult on kõik meie naised heas vormis, arvasin, et ma ise olen ka heas vormis. Selle kaotuse pärast ei muutunud ma ju kehvemaks vehklejaks," tõdes ta.