Koolisõidus osalev Dina Ellermann tunnistas, et olümpiamängudeks hakati tõsiselt valmistuma juba siis, kui nad olid Donna Annaga alles varuvõistlejate nimekirjas. Kui saabus osalemiseks ametlik kinnitus, läks asi veel tõsisemaks. „Olümpia eel tuli hobusel anda väga palju erinevaid proove, lisaks pidime enne siia sõitmist olema nädala Saksamaal karantiinis. Seda just hobuste pärast," rääkis Ellermann. „Siia jõudes olid esimesed päevad ajavahe tõttu väsitavad. Sama kehtib ka hobuse kohta, lihtsalt tema ei räägi. Mul on võistluspartner, kes ei ütle midagi, aga ma pean tema emotsiooni tunnetama."

Ellermanni ja Donna Anna ühine teekond algas hetkest, mil hobune oli poole aastane varss. „Siis sai ta minu omaks. Nägin, et tal on head eeldused tippu jõuda. Mulle tehti tema müügiks pakkumisi, aga ma ei teinud seda, olen ju ikkagi sportlane," rääkis Ellermann. „Olümpial läheme tegema oma tulemust. 2019. aastal võistlesime EMil, kus sain kõrgema tulemuse kui oma eelmise hobusega."
Dina Ellermann

Tokyos on koos koolisõidu maailma 60n tugevamat paari. Võistlejad on jagatud kuude kümneliikmelisse gruppi. Edasi pääseb iga grupi kaks esimest. „Kõik võib lõppeda ühe sõiduga. Minu jaoks on oluline on see, et sa suudaksime sõita iseenda sõitu," märkis Ellermann. „Ma ei saa hobuse käest küsida, kui hea tuju sul on. Temal on omad mõtted ja tavaliselt saan soojendusel aru, kas meil on hea klapp ja kas ta on valmis kõike tegema. Donna Anna on võimukas, suur, 700 kilo kaaluv mära."

Olümpiamängude koolisõidu hindamist ei saa võrrelda tavalistel võistlustel antavate punktidega. Sarnaselt näiteks iluuisutamisele, on suurvõistlustel hindamine rangem. „Seitse kohtunikku annavad hindeid, lisaks on kolleegium, kus vaadatakse elemendid videote pealt järgi, sest inimesed ikka eksivad ja ei pruugi kõike näha," selgitas Ellermann hindamist. „Tegelikult on esimene eksam võistluseelsel päeval hobuste esitlemine. Ratsanikud panevad võistlusvormi selga ka käekõrval jooksutatakse hobune kohtunike eest läbi."

Lisaks võistlemisele on Ellermannil Tokyos veel üks vastutusrikas ülesanne. Avatseremoonial kannab ta koos Tõnu Endreksoniga Eesti lippu. „Lipu kandmine on minu jaoks väga emotsionaalne. See oli uskumatu, kui mulle öeldi, et saan selle au. Eesti ratsaspordi jaoks on tegemist väga suure tunnustusega. Olen alati unistanud, et tahaks olümpiale jõuda," õhkas Hellermann.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid