„Praeguse seisuga oleme valmis päev enne põhijooksu korraldama lastejooksu,” kinnitas suurjooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. „Samuti saame erinevalt eelmisest aastast lubada staadionile pealtvaatajad.” Jürisson rõhutas, et need otsused on korraldustoimkond langetanud praegu kehtivate piirangureeglite alusel ning kui piiranguid kahe nädala jooksul karmistatakse, tuleb ka otsuseid ümber vaadata.

Lastejooksudel on varasematel aastatel osalenud ligi 1000 last ning selliseks osalejate hulgaks on korraldajad valmis ka tänavu. 1. augustil kell 12 startivale ümber Viljandi järve jooksule lubatakse tänavu 2000 jooksjat ja kepikõndijat ning koos publikuga jääb staadionile lubatavate inimeste hulk alla 5000.

Lastejooksu esimene start antakse suurjooksule eelneval päeval tavapäraselt 3-aastastele ja noorematele, kes võivad rajal joosta koos vanematega ning kui osaleja veel kõndida ei oska, võib umbes 300 meetri pikkuse raja ka vankris läbida. Kõige tillemate start on kell 17.

Kell 17.20 antakse start 4-aastastele ning sealt edasi on stardid kümne minuti pikkuste vahedega igale vanuseklassile. Kõige vanema ehk 11-12-aastased jooksevad koos ning nende start on kõige viimane, kell 18.35.

Kõik 9-aastased ja nooremad osalejad jooksevad 300 meetrit, 10-12-aastased läbivad 700 meetri pikkuse distantsi. Numbreid hakatakse jagama staadionil jooksupäeval kell 16.30. Lastejooksudel aega ei võeta ning kohti ei jagata.

Suurjooks ümber Viljandi järve stardib tänavu 92. korda. Esimene jooks peeti 1928. aastal ning alates 1931. aastast on jooksu peetud igal aastal. Kui tavaliselt joostakse ümber Viljandi järve 1. mail, siis kahel viimasel aastal on tulnud koroonapiirangute tõttu lükata jooks 1. augustile. Samuti on tulnud piirata osalejate hulka

Ümber Viljandi järve jooks kuulub ka Eesti Linnajooksude sarja ning on selle seeriavõistluse avajooks.