"See oli rohkem kui lahing. Õnnitlused Matteole, tema perele ja tiimile selle fantastilise turniiri puhul! Tean, et finaali kaotada pole kõige meeldivam, kuid tean ka, et teda ootab ees suurepärane karjäär. Tal on suurepärane mäng, tõeline Itaalia haamer. Tundsin eda omal nahal nii Pariisis [French Openi] veerandfinaalis kui ka täna siin," rääkis serblane võidukõnes.

"Wimbledoni võitmine oli mu suurim lapsepõlveunistus. Ma ei võta seda kunagi enesestmõistetavalt. See on eriline au ja privileeg. 7-aastase poisikesena meisterdasin oma toas improviseeritud materjalidest oma Wimbledoni karika. Seista nüüd siin kuuendat korda päris trofeega on imeline!"

Küsimusele, mida tähendab tema jaoks number 20, vastas Djokovic: "See tähendab, et keegi meist kolmest pole veel lõpetanud. Olen seda varemgi öelnud ja pean taaskord tunnustama Rafat ja Rogerit, kes on meie spordiala legendid. Nad on kaks kõige tähtsamat mängijat, kellega olen kunagi kohtunud. Nemad on põhjust, miks ma olen seal, kus ma täna olen. Nad on pannud mind aru saama, mida ma pean tegema, et saada tugevamaks nii mentaalselt, füüsiliselt kui ka taktikaliselt."

"Kui ma esimest korda TOP10-sse jõudsin, kaotasin nende vastu enamus suuri mängijaid. 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses midagi aga muutus ning viimased kümme aastat on olnud uskumatu teekond, mis ei lõppe siin," jätkas Djokovic.

"Ma kindlasti näen, et see võiks juhtuda," vastas ta perspektiivi kohta lõpetada aasta Suure Slämmiga ehk võita kõik neli suurturniiri. "Ma loodan. Teen proovi! Olen heas vormis. Ilmselgelt mängin slämmidel on parimat tennist, kuna need on mu kõrgeim prioriteet. Paneme edasi!"