Osalema pääsenuks ta ka 200 meetri jooksus, aga tahtis seekord teistsugust väljakutset. Andrei Nazarovi õpilane viis täna Kadrioru staadionil oma välisrekordi 7.37-ni (talvel hüppas sees 7.43) ja pääses õnnelikul kombel viimasena homme toimuvale lõppvõistlusele.

„Tegelikult ma pole kaugust sel suvel üldse palju hüpanud,” rääkis Minkovski, kes isiklike rekordite võrdluse põhjal poleks pidanud edasi pääsema. „See on selline idee, millega alustasin talvel, nüüd proovin iga võistlusega õppida juurde. Tunnen, et varu on veel oluliselt. Finaali pääsemine oli minu jaoks väike üllatus ja samas minu jaoks võimalus end jälle tõestada ja edasi areneda. Sest siin võistelda on hoopis teistsugune tunne, kui kuskil välismaal võistelda. See lisaadrenaliinilaks, mis siit saab – see on uskumatult hea!”

Minkovski mark 200 m sprindis on 21,15 ja sellega hoiab ta Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendat kohta. Kust tuli see kaugushüppe mõte? „Kunagi sai päris pikalt tehtud. Alustasin isegi nelja-aastaselt kergejõustikuga, siis noorena sai tehtud ikka sprinti ja kaugust koos ja palju võistlusi tehtud. Viimastel aastatel kaldusin sprindi poole, nüüd proovime kaugushüppe ka uuesti sisse võtta.”

Minkovski sõnul pakub see esiteks vaheldust, teisalt tundub, et hüppamine sobib talle mentaalselt paremini. „Mul natuke tekib närvikõdi sprindialadel – üks võimalus ja viga ei tohi teha,” selgitas Minkovski. „Kaugushüpe sobib mulle kuidagi vaimselt paremini. Suudan keskenduda ja kokku võtta nende kolme või kuue katsega. Otsustasin EM-il osaleda kaugushüppes, kuna tundsin, et sel alal on tänavu rohkem arenemisruumi ja potentsiaali.”