EM-i KOLUMN | Kaspar Rõivassepp: kui Lewandowski oleks hispaanlane...

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu Euroopa meistrivõistlustel kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele üleeuroopalise spordipeo ümber. Hispaania ja Šveitsi veerandfinaali üle, mille hispaanlased penaltiseeria järel võitsid, mõtiskles Eesti meeste jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp.

Mõlemad võistkonnad tulid platsile võrdses konditsioonis, kui pidasid neli päeva tagasi rasked 120-minutilised mängud ja eks see mõjutas ka platsil toimuvat – oleme mõlemalt võistkonnalt näinud tavapäraselt teravamat tegutsemist.

Hispaania kontrollis endale omaselt palli ja platsil toimuvat. Õnnega pooleks said hispaanlased oma värava kiiresti kätte ja see andis neile võimaluse rahulolevalt oma mängustiiliga pikalt jätkata. Šveits alustas rabedamalt, endale võõra taktikalise asetusega ja võib-olla sellest tingituna ei toiminud kõik liikumised kohe automaatselt nn seljaaju tasemel. Võib-olla mängis rolli ka kapteni ja mängujuhi Granit Xhaka puudumine kaartide tõttu.

Kohtumise edenedes loksus šveitslaste mäng üha enam paika ja nad jätkasid väga tubli ja distsiplineeritud tegutsemist, mis tekitas neile palju nurgalööke ja poolvõimalusi. Sihikindla töö tulemusena lõi Xherdan Shaqiri 68. minutil viigivärava.

Šveitslaste mäng sai jätkuda tõusvas joones, kuni nende mängija Remo Freuler teenis 78. minutil rumalavõitu taklamise tõttu punase kaardi ja jättis oma võistkonna mängu oluliseimaks osaks arvulisse vähemusse. Šveits oli sunnitud tõmbama liinid alla ja keskendus ainult kaitsmisele. Tubli töö kaitses jättis Hispaania normaalajal ilma kindlatest väravavõimalustest ja mäng tiksus lisaajale.

Lisaajal jätkas Šveitsi koondis oodatult kaitsmist ja Hispaania ründamist. Šveitslased üha enam väsisid ja hispaanlaste rünnakud muutusid järjest ohtlikumaks. Tekitati hulgaliselt teravusi ja võimalusi šveitslaste värava all. Õnne, meeletu füüsilise pingutuse, kaitsjate ennastsalgava tegutsemise ning väravavahi täiusliku tõrjetöö abil õnnestus šveitslastel hoida oma värav puutumatuna ja viia mäng penaltiteni. Šveitslased olid lisajalt välja võtnud maksimumi ja tänu hingestatud tegutsemisele kallutasid ilmselt suurema osa neutraalsetest vaatajatest enda poolele.

Penaltid pakuvad vaatajaile alati palju põnevust ja väga mõnusat närvikõdi, kuid võitja otsustab alati juhus. Võidu võimalus oli mõlemal võistkonnal ja eksiti korduvalt.

Hispaania sellel korral pääses ja pääses ülinapilt, järgmisel korral ilmselt enam mitte, sest ega fortuuna lõputult ka ei hoia.

Hispaania mängis hästi ja nad väärisid võitu. Puudu jääb neil ainult selgest liidrist rünnakul. Kui Robert Lewandowski oleks hispaanlane, ei võidaks neid ilmselt keegi. Šveitslased jäid sellel korral võidust ilma, kuid võitsid paljude neutraalsete fännide südamed – seega tühjade kätega nad koju sõitma ei pea.