EM-i KOLUMN | Daniil Savitski: prantslaste tee lõppes iluväravatest hoolimata kaheksandikfinaalis
(16)
Kui 12.08.2009 toimus Tallinnas „sajandi suurmänguks“ tituleeritud mäng Eesti ja Brasiilia vahel, siis samal päeval peeti Šveitsis EM-valiksarja kohtumine Eesti U21 ja Šveitsi U21 vahel, kus väravavahina olin minagi kaasas. Täiesti erakordse tulemusena alistas Eesti toona Šveitsi, kes hiljem tuli alagrupi võitjaks, 1-0. Šveitsi eest olid samal ajal platsil Yann Sommer ja Mario Gavranovic, keda sai väljakul näha tänagi.
Senine play-offide kulg andis lootuse, et tuleb vähemasti tasavägine mäng, mis omakorda ei tähenda alati seda, et tuleb kindlasti ka põnev mäng. Õnneks põnevusest puudu ei tulnud.
Esimestel minutitel tundus, et hakatakse sarnaselt Belgia-Portugali kohtumisele kompima üksteist ja liialt mängu ei avata, kuid teravad ülessöödud tekitasid ärevaid momente ja nurgalööke mõlema värava all ning nende momentide najal oli korralik tempo üleval.
Sealjuures oli näha, et kui Prantsusmaa ehitab oma rünnakuid üles selgelt läbi Kylian Mbappe, siis Šveits lähtus pigem sellest, kus oli parasjagu rohkem ruumi.
Kõigi ennustuste vastaselt skooris avavärava Šveits ja see andis lootuse, et mõõduvõtt läheb lisaks tasavägisusele ka huvitavaks. Väravajärgselt aga mäng pigem rahunes ja Prantsusmaa pallurites oli näha mõningast tujutust, kusjuures seda nii Mbappe kui ka Antoine Griezmanni nägudes, mis arvestades mängu faasi oli pigem üllatav. Šveits kontrollis esimest poolaega pea täielikult ja seda kinnitas ka poolaja statistika.
Teiseks poolajaks tegi Prantsusmaa taktikalise muutuse ja võttis ründavama suunitluse, kuid poolaja esimestel minutitel see suurt ei muutnud, Šveits mängis rahulikult oma mängu ja hea võimalus skoori suurendada oli just neil, mitte prantslastel võimalust viigistada.
Ent siis hakkas juhtuma...
Prantsusmaale vajaliku emotsionaalse laengu andis meeskonnale Hugo Lloris’ poolt tõrjutud penalti, mille tulemusena tekkiski kohe Mbappel võimalus viigistada, kuid Prantsusmaa senini parima võimaluse saatis ta postist napilt mööda. Järgmise rünnakuga realiseerus kõige vanem jalgpallireegel - kui ei löö ise, siis lüüakse sulle - ja suurepärase individuaalse sooritusega tõi Benzema tabloole viigi, kuid ei möödunud 2 minutitki, kui Karim Benzema, kelle osalemine sellel turniiril tekitas suuri diskussioone, lõi turniiri neljanda värava ja viis Prantsusmaa 2:1 ette.
Selliselt muutus see matš 5 minutiga kardinaalselt Šveitsi kontrolli alt Prantsusmaa mänguks. Edasine kohtumine oli palju lahtisema iseloomuga, kuid pigem Prantsusmaa kontrolli all, mis kulmineerus ilusa 3:1 väravaga.
Šveits sai sisuliselt ei kusagilt võimaluse mäng päästa, kui Haris Seferovic lõi oma selle õhtu teise, jällegi tsenderduse pealt ja jällegi peaga, mille põhjustas Prantsusmaa liigne enesekindlus, mis võis maksta neile napilt eduseisu ka varem, kui Gavranovici värav oli löödud suluseisust. Teisel korral aga Gavranovic enam suluseisus ei olnud ja 3:3 viik oli tõsiasi.
Lisaminutitel oli võimalus mäng ära võtta nii Šveitsil kui ka Prantsusmaal, kuid kumbki seda ei suutnud ja nii liikus kohtumine lisaajale.
Lisaajal oli mäng pigem lahtine, mis tekitas poolohtlikke momente mõlemal meeskonnal. Kõige reaalsemad võimalused vastasseisu saatus ära otsustada olid Mbappel ja Olivier Giroud’l, kuid päris ohtlikuks ükski nendest momentidest lõpuks ei kujunenudki.
Ja nii see mäng jõudiski penaltiteni. Isiklikust kogemusest tean, et hetkel, kui kõlab lõpuvile, läheb väravavahil suu kuivaks ja lööjatel jalad raskemaks. Samas saab väravavaht penaltiseerias tõusta pigem kangelaseks kui langeda patuoinaks, sest tema üldjuhul palli taha ei astu.
Statistiliselt võidab penaltilöömise üldjuhul see meeskond, kes alustab ja antud juhul oli selleks Šveits.
Mario Gavranovic lõi tugevalt ja kindla peale palli võrku.
Paul Pogba pani veelgi kindlamalt palli ülemisse nurka.
Fabian Schär lõi rahulikult, aga kindlalt palli sisse.
Giroud kindlalt küljevõrgu lähistele.
Manuel Akanji tegi julge pettemanöövri ja Lloris oli üle mängitud.
Marcus Thuram pehmelt, aga kindlalt; Sommer oli lähedal, ent kätte ei saanud.
Ruben Vargase löögile sai Lloris käe vahele, aga jõudu oli piisavalt ja pall väravas.
Presnel Kimpembe kindla peale üles nurka.
Viimased viiendad lööjad, siit edasi sisuliselt esimese eksimuseni.
Admir Mehmedi kindlalt alla nurka, Lloris teisele poolele.
Mbappe löögi toob Yann Sommer ära, tõustes sellega oma riigi kangelaseks ja nii ei saagi Mbappe jalga sellel turniiril valgeks.
Korduvalt öeldu, et Prantsusmaa suurim vaenlane on nemad ise, sai kinnitust ka selles mängus. Julgelt võib väita, et esimesel poolajal oli see Prantsusmaa seni halvim esitus, mida õnnestus neil eelkõige Lloris’ penaltitõrje najal teisel poolajal päästa, aga liigne enesekindlus lubas Šveitsi kahe väravaga tagasi mängu ja penaltiseeria reegel sai endale statistilise kinnituse, et võidab see, kes seeriat alustab, ning valitsev maailmameister pakib kohvrid kojusõiduks.
