Tegelikult pole see normaalne, et meestele, kes peaks publikule näitama, kui kiiresti on võimalik avalikel teedel sõita, antakse ette trass millel autod vastu ei pea. Rehvid purunevad, veljed samuti, vedrustused lagunevad ja kõige tipuks jääb Kalle Rovanperä liiva sisse kinni. Veelkord: WRC auto kaevub MM-sarja kiiruskatsel nii sügavalt liiva, et tuleb puksiiriga välja tirida.

Mida me õigupoolest tahame? Et Sebastien Ogier (vedrustus), Ott Tänak (rehv ja pühvlid teel), Thierry Neuville (rehv), Elfyn Evans (kivi ja väljasõit), Dani Sordo (kivi ja väljasõit) ja Rovanperä (liiv teel) sõidaks sama aeglaselt kui Gus Greensmith ja Adrien Formaux, sest nood kiiremini ei suuda ja pääsesid seetõttu probleemidest?

Tegelikult poleks ka rallistaaridel probleem Keenia külateedel muretult võidu kihutada, kuid selleks tuleks neile anda vastavad autod – tugevamate amortide, rehvide ja velgedega, modifitseeritud jahutussüsteemiga ning mootoriga, mis ei jäta sind liiva. Ning vints võiks autol kaasas olla. Ja ees kängururauad, sest loomad on teel. Paraku reeglid seda kõike ei luba.

Muide, autospordis on ellujäämisvõistlus täiesti olemas – off-road, aga see ala on rallist pisut erinev. Või Keenia näitel tundub, et siiski ei ole.

Kui MM-sarja korraldajad leiavad, et WRC autodega off-roadi sõita on äge, siis miks Urmo Aava ja Co sedavõrd Rally Estonia pärast pingutab? Pangu autod Sirtsu soo ühel kaldal joonele, andku start ja kes kaugemale jõuab või viimasena upub, on võitja.

Heakene küll, ei saa eitada, et Safari ralli on põnev ja lööb pulsi üles, aga kas põnevus ei peaks olema tingitud sellest, kes kiiremini sõidab mitte et kellel auto rohkem laguneb?