Minu ja ilmselt ka paljude teiste silmis on Prantsusmaa sel aastal suursoosik. Esimene mäng Saksamaaga mängiti väga kindlalt. Sama ei saa öelda teise kohtumise kohta Ungari vastu, kus tõestas end hoopis vastane. Samamoodi võib suursoosikuks pidada ka Portugali ja puhtalt nimede põhjal võinuks eilset kohtumist ka finaaliks nimetada. Usun, et mõlema meeskonna eesmärk oli selles mängus iga hinna eest kaotust vältida. Seega oli eilne viik selles mõttes igati ootuspärane – kõik on rahul ja õnnelikud.

Mõlema koondise mängu iseloomustasid suurel määral pikad positsioonirünnakud. Prantsusmaa rünnakud olid üles ehitatud vasakul äärel toimetanud Kylian Mbappe kiirusele ning see taktika tõi neile esimesel poolajal ka enamiku ohtlikest momentidest, sealhulgas ka lõpuminutitel teenitud penalti. Seda, kuidas nad rünnata tahtsid ja Portugali väravale endast ohtu kujutasid, oli selgelt näha.

Portugali puhul oli aga raskem aru saada, mismoodi nad oma rünnakuid mängida tahtsid. Selge oli, et eesmärk oli otsida ääremängijaid, aga kindlat mustrit või taktikat minu jaoks selles kohtumises välja ei joonistunud. Cristiano Ronaldole oli täna ülesehitusel antud üsna vaba roll – käis ta nii äärtel ülekaalu tekitamas kui ka keskväljal toetamas. Kuigi me ei ole harjunud seda just eriti sageli nägema, siis mängus Prantsusmaa vastu torkas eriti silma tema isetus ning see töö, mida ta oma meeskonna heaks väljakul tegi.

Mõlema meeskonna kaitsetegevus oli väga kompaktne ning vastaseid pressiti keskväljal. Portugal oli Saksamaalt saadud 4:2 kaotusest selgelt omad järeldused teinud ning Prantsusmaa vastu mängiti oluliselt kindlamalt, kompaktsemalt ja tugevamalt.

Eilse mängu teeb kindlasti omamoodi kummaliseks tõsiasi, et kolm väravat neljast löödi penaltitest. Mäng oli üsna kinnine ja reaalseid võimalusi kummalgi meeskonnal liiga palju ei olnud. Kui see võimalus aga kuskil tekkis, siis järgnes sellele ka penalti.

Portugali poolelt võiks esile tõsta kindlasti Ronaldot. Realiseeris kaks penaltit, millest ühe ise ka teenis ning see, kuidas ta pinge ja surve all mängib ning sellega niivõrd hästi hakkama saab, näitab kõrget klassi. Prantsusmaa rünnakutel mängis väga olulist rolli Paul Pogba, kelle väravasöödud olid puhas maailmaklass. Teda võiks nimetada Prantsusmaa keskvälja “ajuks”, kes just nende viimaste söötude eest hoolt kannab. Benzema, kes koduklubis tegi väga hea hooaja, aga viimastes mängudes on pigem varju jäänud, sai täna justkui korgi pealt ära ning see tuleb Prantsusmaale kindlasti väga suurel määral kasuks. Täna sai ta kirja kaks väravat ning näitas, et koondisel on olemas tipuründaja, kellelt võib resultatiivsust oodata. See on edasise turniiri valguses ülimalt oluline, et Benzemalt neid väravaid ka tulema hakkaks.

Portugal vajab edasiseks turniiriks rohkelt distsipliini. Selge on see, et ka edaspidi sõltutakse palju Ronaldost ja tema väravatest. Tegu on aga siiski valitseva Euroopa meistriga ning ma usun, et nad jõuavad ka sel korral päris kaugele. Kogu turniiri raames olen kindlasti Prantsusmaa poolt, kelle suur fänn olen ma olnud juba 23 aastat. Nende kahe koondise kõrval võiks edu ennustada veel Hispaaniale, kes näitas täna väga tugevat mängu, Belgiale ja ka Saksamaale, kelle osas mina veel lootust ei kaotaks.