EM-i KOLUMN | Kaido Koppel: Soome pani suurelt unistama, aga Belgia näitas, kuidas tippjalgpalli mängimine päriselt käib
(12)
Igapäevast tööd tehes alustan meeskondade analüüsimist alati sellega, et vaatan, milline on meeskondade asetus ja mis tüüpi liikumisi mängijad oma rollides teevad. Sellega joonistuvadki välja meeskondade mängujoonised, nõrkused ja tugevused. Loomulikult on igas võistkonnas olemas ka võtmemängijad, kes mõjutavad oma meeskonna mängustiili rohkem kui teised.
Belgia mängis 3-4-3 asetusega, kus tõusva ääremängija (ingl. wingback’i) rollis olid mängumehed, kes on suurema osa oma karjäärist mänginud ääreründaja positsioonil. Vastavalt siis Trossard paremal ja Chadli vasakul.
Ka Soome mängis kolme keskkaitsja ja wingback’idega, aga nende äärekaitsjad olid selgelt kaitsvate ülesannete ja profiilidega. Uronen ja Raitala täidavad oma klubides enamasti klassikalise äärekaitsja ülesandeid.
See oli esimene märk mõlema meeskonna ootustest mängule. Belgia plaanis mängida ründavalt ja Soome teadis, et kui nad tahavad Belgia vastu punkte saada, siis peavad kaitses asjad korras hoidma.
Teine võtmekoht oli minu hinnangul Soome ja Belgia keskväljameeste duell. Kui võtta arvuliselt, siis Soome kasutas 5-3-2 formatsioonis kolme keskpoolkaitsjat Belgia kahe vastu. Belgia keskväljameesteks olid De Bruyne ja Witsel. Kõik teavad, et De Bruyne on üks maailma parimaid söödumeistreid ja teoreetiliselt võiksid soomlased ta arvulise ülekaalu abil lukku panna, aga reaalsus oli teistsugune.
Belgia paremal äärel tegid pidevalt kohavahetusi wingback’i rollis mänginud Trossard ja sisemise ääreründaja rollis mänginud noor talent Doku, samasuguseid liikumisi tegid teisel äärel Hazard ja Chadli. Pidevad kohavahetused tekitasid soomlastele peavalu ja keskkaitsjate esise ala julgestamisega ametis olnud Soome keskpoolkaitsjad ei saanud enam De Bruynele nii suurt tähelepanu anda, kui oleks vaja.
De Bruyne tegi ühe suurepärase triblingu karistusalasse ja andis sinna paar kvaliteetset söötu. Esimesel poolajal tema söödud siiski väravaolukorda ei tekitanud. Napilt oli suluseisus Lukaku ja ülejäänud momentidel näitasid oma võimu Arajuuri ja O’Shaugnessy, kes blokeerisid Soome keskkaitses Belgia võimalused. Loomulikult oli tasemel ka väravavaht Hradecky.
Esimesel poolajal olid võtmemängijateks tõusnud Soome poolt keskkaitsjad ja väravavaht, mis ei ole just kõige paremad märgid, aga Soome oli viigis ja alagrupi teises kohas kinni, seega tugev meeskonnatöö hoidis unistust edasipääsust elus. Belgia poolt tekitasid söötudega teravust De Bruyne ja noor Doku, kes oli vasakule äärele liikudes Raitala jaoks suur probleem.
Teise poolaja suurim strateegiline muudatus oli see, et Belgia langetas pallikaotuste järel oma pressingu keskväljale. Esimesel poolajal ei suudetud distsiplineeritult töötanud soomlaste vahelt läbi pugeda ja seega prooviti Soome meeskonda oma värava eest kaugemale meelitada.
Soome tõusiski kõrgemale ja tegi oma esimesed pealelöögid, aga Belgia kasutas tekkinud ruumi järjest paremini ära. Kamara pallikaotuse järel keskväljal andis De Bruyne Lukakule söödu mille ta ka väravasse lõi, aga seekord nägi VAR ära, et Lukaku jalalaba oli söödu hetkel suluseisus. 0 : 0 püsis ja kuna Taani juhtis Venemaa vastu, siis oli Soome endiselt teises kohas kinni!
Juba esimesest poolajast tuttav olukord: 74. minutil triblas Doku jälle Raitalast mööda ja pani terava söödu karistusalasse. Soomlased blokeerisid söödu nurgalöögiks.
Kui ei saa mängust, siis saab standardolukorrast. De Bruyne lõi oma kuldse parema jalaga täpse tsenderduse üle Vermaelenit markeerinud kaitsja pea. Esmalt postipõrge ja seejärel läbi Hradecky käte oligi pall üle joone väravavõrgus. Soomlaste kaitsemüür oli murtud.
Umbes 75. minutil läks jookse-viska mänguks, sest Soome üritas mängu päästa ja ajalugu teha.
See sobis Belgiale ja 81. minutil ei olnud Soome kaitse enam organiseeritud. Lukakule mängiti pall kehasse ja nii võimsa mehe peatamisega ei saadud enam hakkama. Jõuline pööre paremale ja pall läbi vastase jala alumisse nurka. Mäng oli tehtud ja kvaliteet maksma pandud.
Viimased 10 minutit meenutasid Belgia esituses klassikalist ,,pallihoidmise’’ harjutust. Harjutati söödumängu ja vaadati, kui pikalt suudetakse palli enda käes hoida selliselt, et vastased seda ei puutu.
Usun, et Soome mänguplaan oli targalt valitud ja oma tugevused toodi mänguliselt esile. Mängust ei tekkinud Belgial esialgu liiga palju väravavõimalusi, kuigi positsioone vahetati huvitavalt. Kahjuks eksiti nurgalöögi kaitsemisel ja seejärel olid kõik võidu võtmed juba Belgia käes.
