EM-i KOLUMN | Jan Harend: Šveitsi võistkondlikkus jäi täna peale

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu Euroopa meistrivõistlustel kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele üleeuroopalise spordipeo ümber. Šveitsi 3:1 võidust Türgi üle kirjutas Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja ja U18 koondise abitreener Jan Harend.

Kui läbi ajaloo on türklased suurturniire mänginud hingega ja selle käigus palju südameid võitnud, siis täna ei paistnud seda isegi mitte natuke.

Jättes kõrvale punktid ja edasipääsemise tõenäosuse ning arvestades alagrupi esimese kahe mänguga, oli selge, et mõlemal meeskonnal oli põhjust head sooritust püüdma minna. Mängus oli edasipääs alagrupist ning šveitslaste soov oli selle osas selgemalt näha. Türgi mängust nii suurt võidujanu ei paistnud – justkui prooviti, aga õnnestumisi jäi väheks.

EM on tipptase ja seega oleks türklaste puhul täna tahtnud eelmiste mängudega võrreldes näha kindlat edasisammu. Šveitsi kaitseliini olid türklased enda jaoks mängu eel selgelt lahti mõtestanud: kuna sealt läbi murdmine saab olema raske, otsiti löögikohti teadlikult väljaspool kasti. Lööke tehti täna statistiliselt palju, ent kauglöökidele ülesehitatud mängus on realiseerimisprontsent enamasti paratamatult madal. Šveitsi kaval press tõmbas türklaste ründeplaanile ka enamikul kordadest vee peale ning kaitses olid asjad suuresti kontrolli all. Seega – võistkondlikkus jäi täna peale.

Türgi null punkti ja ainult üks värav jääb suuresti võistkondlikkuse ja ühstuse puudumise taha. Midagi on paigast ära – voolavust, ladusust ning mitmekülgseid käike lihtsalt ei olnud ei oma värava eest lahti mängimisel, keskväljale jõudes ega ka vastase poolel. Türgi mängijate individuaalne meisterlikkus on igal juhul kõrge, aga sellel tasemel ainule sellest ei piisa.

Jalgpall on aja ja ruumi mäng ning selleks, et vastasel raske oleks, tuleb need kaitstes ära võtta. Selle saavutamiseks on tähtsaim märksõna kompaktsus – mängijad peavad paiknema üksteisele piisavalt lähedal, et vastasel oleks võimalikult keeruline rünnata. Just sellest kompaktsusest jäi Türgil täna igal juhul puudu. Mängijad ei pakkunud üksteisele tuge ei liinisiseselt ega ka kahe liini vahel ning kaitsetöös olid pigem passiivsed. Oma roll võib siin olla ka alagrupimängudes kaitsjate roteerimisel, mis tahes-tahtmata pärsib ladusat esitust.

Šveitsi kaitsjaid nende oma kastis täna liialt proovile ei pandud ning kaitsetegevusest võiks välja tuua nende pressingud, mis positiivsele lõpptulemusele kõvasti kaasa aitasid. Keskväljal mindi Türgi ründajaid survestama kahe-kolmekesi ning nii võeti neilt ülesehitusel kõik head valikud ära. See tegi edasisuunas mängimise ja pikkade rünnakute ülesehituse türklaste jaoks maksimaalselt keeruliseks. Ka ründefaasis tegid šveitslased täna hea mängu – türklased jätsid neile palju ruumi ning see kasutati hästi ära. Kuna vastane oma kaitsetööga rünnakuteni jõudmist liiga keeruliseks ei teinud, ei olnud väravate löömiseks täna eriti silmapaistvaid taktikalisi lahendusi ka vaja.

Pärast türklaste väravat andis Šveits rünnakutel gaasi juurde. Kui enne mängiti justkui kindla peale ja tuttava süsteemi järgi, siis pärast vastase väravat oli näha šveitslaste rünnakute intensiivsuse kasvamist. Järjest tekkis mitmeid häid momente, millest ühe Shaqiri ka

realiseeris. Nende rünnakute puhul näidati ennast justkui rohkem ja leiti mitmekülgsemaid lahendusi.

Üllataval kombel muutus Šveits mängu lõppfaasis mugavaks. Oli neil ju mitmeid reaalseid võimalusi väravate vahet Walesiga veelgi väiksemaks muuta ning oma edasipääsemise šanssi suurendada. Kuigi selle mängu mõistes oli seis hea ja võit Türgi üle üsna kindel, siis tegelikult oleks play-offideks kindla koha püüdmine võinud mõistlik olla.

Edasipääsu korral Šveitsi elu kindlasti kergemaks ei lähe, edasisamm tuleks teha rünnakute ladususe koha pealt – rohkem külma pead ja pikemaid rünnakuid.

Tänase mängu kõige silmapaistvamad mängijad olid mõlemal poolel väravavahid. Jah, Shaqiri mängis hästi, lõi ilusaid väravaid, aga mingis mõttes oli see ka ootuspärane. Yann Sommer tegi aga täna mõned väga erilised ja tipptasemel tõrjed.

Minu jaoks on suursturniiridel alati põnev vaadata, kes huvitavat jalgpalli mängib ja midagi uut kaasa on toonud. Sel aastal on ilmselt oma võistkondlikkusega kõigile silma torganud Itaalia. Ka Holland on olnud huvitav, nende mäng on seni olnud väga küps. Usun, et nad ei ole veel kaugeltki oma viimast sõna öelnud. Ja loomulikult ka palju räägitud Prantsusmaa – edukast MM-ist on mindud veel sammu võrra edasi.