EM-i KOLUMN | Rauno Sappinen: Morata ei peaks olema Hispaania patuoinas

Hispaania - Poola 1:1. Poola tuli mõlema poolaja alguses väga suure emotsiooni, tahte ja energiaga riietusruumist välja. Esimesed kümme minutit olid sellised, kus Hispaania pallivaldamine ei olnud nii domineeriv kui läbi ülejäänud mängu. Poola üritas sel ajal Hispaaniat ka suhteliselt kõrgelt suruda, aga mida aeg edasi, seda rohkem surusid hispaanlased ikkagi oma mängu peale.

Treener oskab poolakaid vähemalt poolaja algusteks väga hästi üles kütta, sest teise poolaja alguses nägime sama asja – ning ka Poola värav sündis 54. minutil ehk kümne minuti jooksul pärast teise poolaja algust.

Kõik teavad, et Hispaania valdab väga palju palli, aga mis jäi kogu mängu vältel silma, oli see, et kui mitmekesi ja kui kiiresti nad pallikaotuse järel palli endale tagasi võidavad. Mitu korda oli näha, kuidas poolakas võidab palli, kuid jääb väga kiiresti üksi nelja hispaanlase vastu. Hispaania pressing pärast pallikaotust on väga hea.

Alvaro Morata… mida selle mehe kohta öelda? Kui tal tekib pidevalt võimalusi, tähendab see, et mingeid asju teeb ta õigesti: ta liigub õigesti ja õigetele kohtadele. Oli näha, kui kõvasti ta väravat tahtis ja kui suur kergendus see lõpuks oli, kui ta värava ära lõi. Luis Enrique usaldab teda väga palju – Morata jooksis esmajoones tähistama just nimelt peatreeneri juurde ja kallistas teda.

Sageli oleme näinud, et kui ründaja ei löö nii tähtsas mängus väravat ja tulemust ei tule, siis annab nii suure riigi koondis võimaluse järgmisele ründajale, aga Enrique usaldas pärast avamängu endiselt Moratat ning tundub, et neil on omavahel väga hea klapp. Au ja kiitus Moratale – ta lõi värava, aga tal oli veel võimalusi. Eks see on maitse asi – absoluutselt kõiki võimalusi ei olegi võimalik väravaks lüüa. Ma arvan, et Morata ei ole kindlasti Hispaania viigi patuoinas – tema tegi tegelikult enda töö ära.

Kui Robert Lewandowski kohta räägiti esimese mängu järel palju sellest, et teda ei leitud väljakul üles, siis seekord oli tal mitu head võimalust. Esimese poolaja lõpus oli tal pärast Karol Świderski posti läinud lööki väga hea võimalus. Kui seda nägin, olin täiesti kindel, et ta lööb selle sisse, sest ta lööb tavaliselt sellised olukorrad ära – see oleks olnud täiesti temale iseloomulik värav, aga seekord ta eksis.

Teise poolaja alguses aga väike nõks Aymeric Laporte’ile ja pealöök väravasse – see oli Lewandowski poolt väga hästi tehtud, aga ma arvan, et Laporte saab täna selle kaitsemängu eest päris palju kriitikat. Kui mängid Premier League’is, kus sellised asjad peaksid igapäevased olema, oleks ta pidanud paremini hakkama saama.

Hispaania tahab muidugi ise mängida ja söötu lükata, aga tulemused ei valeta – neil on kaks viiki. Samas ma usun, et nad midagi kardinaalselt ei muuda ja jäävad oma mängustiilile kindlaks ning tahavad tulemusi kätte saada positsioonirünnaku ja pallivaldamisega. Viimasel kolmandikul on neil aga ehk vaja mängijate vahel paremat koostööd. Kui nad oma võimalused vaid ära realiseeriksid, siis räägiksime ju kohe hoopis teist juttu sellest, kui võimas Hispaania on ja kui hästi nad palli valdavad! Lõpuks on siiski tulemus see, mis on määrav.

Senised kaks mängu on tõstatanud suure küsimuse ka Sergio Ramose koju jätmise teemal, eriti kui oleme näinud, kuidas Laporte kaitses Lewandowskiga hätta jäi ning kuidas rünnakul on Hispaanial raskusi ka väravate löömisega. Need kaks momenti on ju just Ramose tugevused - lisaks ka see, kui kogenud mängija ja suure liidriga on tegemist. Kui praegugi on väljakul või väljaspool väljakut rasked

momendid, siis tema on mees, kes on sellistes olukordades olnud ja teab, kuidas tuju üleval hoida. Ma arvan, et temast oleks suur kasu olnud isegi siis, kui ta oleks pingi peal olemas olnud, juhendanud ja kas või vaheajal näpunäiteid jaganud. Kui Hispaania nüüd põrub, saame neid teooriaid ilmselt veel kuulda, kui palju oleks Ramost ikkagi vaja olnud.

Poola tõestas samal ajal eile päris paljudele, et nad on võimelised mängima ja häid momente tekitama, mistõttu on neil kindlasti olemas variant ka Rootsit viimases voorus võita. Praegune tabeliseis on selles grupis päris intrigeeriv ning kõigil on veel võimalused alles. Poola sai sellest mängust kätte punkti ja hea tunde ning usun, et nad lähevad Rootsi vastu positiivse emotsiooni pealt.

Kui rääkida kogu turniiri favoriitidest, siis nii hästi kui mängib Itaalia, pole ma väga ammu ühtegi meeskonda mängimas näinud. See, mis nad väljakul teevad, on päris võimas. Teist nii suurt soosikut vist praegu ei ole – Belgia on kaks mängu võitnud ja Holland samuti, aga hollandlasi ma veel nii kõrgesse mängu ei paneks. Muidugi ka Saksamaa! Kui nad oma mängu käima saavad, on see väga mürgine, sest nad tekitavad nii palju võimalusi. Ma nimetaksin peasoosikuteks hetkel Itaalia ja Saksamaa. Saksamaa mulle endale ka väga meeldib!