EM-i KOLUMN | Hannes Kaasik: Portugal – Saksamaa naelutas ekraani taha

Vaatan mänge suuresti nagu lihtne jalgpallisõber. Portugal – Saksamaa mängust oli tempo koheselt üleval, kogu aeg toimus midagi, nägi väravaid ja ohtlikke olukordi. Mida paremat tahta?!

Suurturniirile omaselt ei pruugi kõik mängud olla nii põnevad, aga tänavune EM-finaalturniir on pakkunud meile nii mõnegi kaasahaarava mängu ja tänane kohtumine väärib kindlasti kohta Holland – Ukraina kõrval kui senise turniiri silmapaistvam lahing.

Saksamaa teadis, mida teeb ja Portugal ei osanud reageerida

Saksamaa oli kohtumise eel sundseisus. Esimeses kohtumises Prantsusmaale kaotanud meeskond teadis, et kaotuse korral ootab ees kohvrite pakkimine ning viigi korral jääb veel väike võimalus midagi saavutada. Oodatult hakati suurte jõududega väravat otsima. Esimese veerandtunni jooksul lõid sakslased ohtlikke olukordi ja korra saadi ka pall väravasse, kuid värav tühistati õigustatult.

Sakslased väärisid seda võitu, sest nad oli aktiivsemad ja teadsid paremini, mida teevad.

Kuigi lõpuks sai Portugal kindla kaotuse, siis suutsid nad siiski mängu juhtima minna. Vägev üleminek kaitsest rünnakule ja nähti ära, kus on Saksamaa haavatav.

Mul oli tunne, et Portugal lootis täna, et nemad löövad vastasele, aga äkki vastu ei lööda. Kui Saksamaa hakkas järjepanu lööma, siis vasturohtu kuidagi ei leitud. Õnnetul kombel aidati kahel korral „sõber“ välja ka, sest esimesed kaks palli löödi endale. Sellega oli kaas pealt läinud. Veidi leevendust pakkus ühe värava tagasi löömine, mis mängupilti eriti ei muutnud, aga oli oluline väravate vahe seisukohast ja andis siiski fännidele väheke lootust.

Kohtunik sai tegutseda rahulikult

Sõitsin täna linnast maale teadmisega, et vaatan hoolega seda mängu. Ma ei teadnud tol hetkel, kes on mängu kohtunik, kuid olin 95% veendunud, et see on Anthony Taylor.

Taylor oli avavoorus kohtunik mängus, mis ei lähe ajalukku mängu poolest. Inimlik tegutsemine ja kiire olukorra mõistmine Taani ja Soome vahelises mängus jäi kindlasti kõigile meelde ning paljude poolehoid oli juba võidetud.

Tänane mäng ei kujunenudki tema jaoks väga raskeks ja siinkohal on oluline mängu kontekst, meeskondade eesmärgid ja mängijate käitumine. Taylor ei pidanudki lõpuks pilti tulema, jagas vaid kaks kollast kaarti ja VAR-i situatsioonid tekkisid vaid väravaolukordade puhul. Üks põnev moment oli viiendal minutil tühistatud Saksamaa värav, kus oli suluseis. Korduses näidati ka käega mängu, aga ilma suluseisuta oleks värav kehtinud. Juba eelnevate reeglitega poleks seda tõlgendatud vahetu käega mänguga enne väravat, aga uute reeglite puhul oleks see olnud ilmselge, sest pall ei läinud väravasse käega mänginud mängijast.

Võib-olla on vara rääkida finaali kohtunikust, aga kui Inglismaa finaali ei jõua, siis praeguse turniiri käiku vaadates oleks Taylor kindlasti väärt kandidaat. Eksimusi pole ta kahe vooruga endale lubanud.

München on rahul, Saksamaal voolab õlu ojadena ja elu on jälle lill!