EM-i KOLUMN | Suure südamega Ungari segab surmagrupis kaarte
Kui 16 meeskonnaga EM turniiril tähendas avamängu kaotus seda, et selg on juba vastu seina ning eksimisruumi sisuliselt enam pole, siis 24 meeskonnaga turniiril, kus edasi võib pääseda ka alagrupi kolmandana, on teise mänguvooru märksõnaks kaotuse vältimine, sest väga suure tõenäosusega viib neli punkti juba alagrupist edasi.
Taktikaline poolaeg
Tulles korraks tagasi esimese vooru kohtumise Saksamaa – Prantsusmaa juurde, kus Prantsusmaa teadlikult loovutas initsiatiivi Saksamaale, et kontrarünnakutega nõelata, siis võis eeldada, et sellist mängu prantslaste poolt täna näha ei saa, sest ungarlaste ainus võimalus positiivseks tulemuseks saab olema distsiplineeritud ja kompaktne kaitsemäng enda väljakupoolel. Mõneti üllatuslikult alustas Ungari palju ambitsioonikamalt, kui ma eeldasin ja esimese kümne minuti jooksul oma väga jõulise ja agressiivse mänguplaaniga halvati prantslaste ülesehitus pea täielikult. Oli selgelt näha, kes on mänguks paremini valmis ja soovib positiivset tulemust rohkem. Roland Sallai tekitas hästi ruumi, oli väga terav, mistõttu prantslaste äärekaitsjal Benjamin Pavardil oli juba mängu algusest saati kaitsefaasis probleeme.
Mänguajast oli täis tiksumas juba esimene veerandtund, kui prantslased said ülesvõetud alles esimese korralikuma positsioonirünnaku, mille lõpetuseks Mbappe lõi ohtlikus tsoonis teravuse, mille lõpetas Benzema löök, aga ungarlaste väravavaht Gulacsi oli mänguks hästi valmis. Kaks korda sai ka Mbappe peaga löögile, aga ungarlaste mäng töötas plaanipäraselt ning oht väravale oli minimaalne.
Pärast veepausi, mille raames oli Ungari sunnitud tegema ka ründaja vahetuse, kui suur ja võimas Adam Szalai ei olnud võimeline enam jätkama, läks mäng aga prantslaste kätte. Ungaril ei jäänud pall enam ette püsima ning kaotati ka keskväli. Prantslased muutusid palju liikuvamaks ning kodumeeskonnal oli raskusi mängijate markeerimisega. Sellesse perioodi jäävad ka ainsad momendid, kus Paul Pogba väärib tänase etteaste eest kiitust. Kui esimeses kohtumises Saksamaa vastu oli ta tõepoolest oivaline, siis tänane etteaste meenutas säratut sooritust Manchester Unitedi särgis. Ühel hetkel tabasin end mõttelt, et Kante on täna üleehituse faasis olulisemas rollis kui Pogba.
Kuigi prantaslastel tekkis ka häid momente, mille Benzema klassiga mängija peaks väravaks vormistama, siis ungarlased võitlesid hingestatult ning juba avapoolajal läbiti üle kolme kilomeetri rohkem kui valitsev maailmameister. Kui tundus, et kodumeeskonna jaoks tulevad väga rasked poolaja lõpuminutid, siis sai mäng väga ootamatu pöörde. Mitte liiga enesekindlalt mänginud Pavard magas süütu seinasöödu maha ning Ungari liigas igapäevaleiba teeniv Attila Fiola viis kodupubliku suureks joovastuseks Ungari juhtima.
Suurfavoriit oli hädas
Selliseid mänge, kus paberil nõrgem meeskond läheb juhtima, aga lõpuks ikka kaotusega leppima peab, näeb jalgpallimaailm iganädalaselt. Aga õnneks näeb ka selliseid mänge, kus hingestatud esitus ja suur süda saavad vastase suurema kvaliteedi ees määravaks. Kui teise poolaja alguses tundus korraks, et ehk vajub Ungari liiga varakult liiga alla, siis tegelikult seda ei juhtunud. Prantsusmaa oli ideetu ning voolavust ei olnud. Seda, et Prantsusmaa on väga ohtlik, kui anda neile ruumi, teame me kõik, aga mõneti üllatuslikult oldi nii hambutud, kui vastane suurte jõududega oma väljakupoolel paikneb. On seal peidus ikka selle turniiri suursoosik?
Rabiot – Dembele vahetus tundus juba meeleheitlik käik mängu muutust tuua, mille tulemusena läks prantslaste tasakaal paigast ära, ja kuigi Dembele suutis kohe ka teravust luua, siis mängu ta otsustavat pööret tuua ei suutnud. Otsustavaks sai hoopis parim võimalus kontrarünnakuks – ungarlaste standardolukord. Lloris püüdis palli kindlalt ning tema pika väljalöögiga jäid taha turvama jäänud ungarlased koolipoisilikult hätta, mille lõpetuseks Griezmann palli väravasse rammis. Lõpuks sai Prantsusmaa taaskord värava elemendist, milles nad kõige ohtlikumad on, ja mida ungarlased seni vältida olid suutnud.
Hiljem üritas Deschamps veel väljakul tasakaalu leida ja kuigi Varanel tekkis ka viimasel sekundil väga hea võimalus Prantsusmaale võit tuua, siis Ungari püsis ja teenitult võis lõpuvile järel rõõmupidu alata. Prantsusmaa on suure tõenäosusega alagrupist edasi, aga silmnähtavalt oli rõõmsam pool Ungari, kelle unistus pärast kahte vooru veel püsib. Ja see on äge!
Kõige ägedam on muidugi see, et Budapestis peetavatel mängudel on täismaja ning toimub tõeline jalgpallipidu. Maailmas on olnud suuremaid probleeme, kui tühjad tribüünid jalgpallistaadionitel, aga samas on see periood lõplikult tõestanud ka seda, et jalgpall ilma fännideta ei ole ikka see päris õige jalgpall. Nautigem jalgpallipidu!
