1:1 viik Horvaatia ja Tšehhi vahel oli aus tulemus, kuna mõlemad meeskonnad olid ühel poolajal teisest paremad.

Esimene poolaeg oli pigem Tšehhi oma – kuni selleni, kui nad penalti teenisid ja värava lõid. Pärast avaväravat mängis Horvaatia pigem paremini ja neil oli kohe ka väga hea võimalus, kui Ante Rebić löögile sai. Teine poolaeg oli küll suhteliselt võrdne, kuid pigem meeldis mulle seal rohkem Horvaatia mäng. Võib öelda, et esimesel poolajal oli mäng rohkem Tšehhi käes, teisel poolajal Horvaatia käes – seega oli 1:1 viik küllaltki aus seis.

Huvitav ja kiire mäng, väga palju võitlust. Tšehhi liiga on samuti kiire ja võitluslik, mängijad kasutavad oma keha väga hästi. Väljakul oli mitmeid mängijaid, kelle vastu olen ise ka hiljuti mänginud: Tšehhi poolelt sain näiteks hiljuti Tšehhi liigas mängida Jan Bořili, Tomáš Holeši ja Petr Ševciki vastu, kes on kõik Praha Slavia mehed. Kui Floraga mängisime euromängu Zagrebi Dinamo vastu, olid seal aga näiteks Joško Gvardiol, Bruno Petković, Luka Ivanušec ja väravavaht Dominik Livaković. Minu jaoks teeb see mängu vaatamise kohe palju huvitavamaks, kui näen, et väljakul on mängijad, kelle vastu olen ise mänginud. Livakovićile lõin ju Zagrebis isegi värava!

Palju segadust põhjustas Tšehhile antud penalti, kus Dejan Lovren küünarnukiga Patrick Schicki lõi. Vaatasin ka alguses, et seal ei olnud midagi, aga kui kaamerad näitasid juba Schicki verist nina, siis sain aru, et siit võib penalti tulla. VARi videokordusi vaadates tundus mulle, et penalti oli küll. Eks see ole ka VARi ilu ja valu: mäng peatatakse ja emotsioonid tulevad hoopis teised. Sellegipoolest arvan, et see oli aus penalti: küünarnukid olid küll mõlemal üleval, aga lõpuks oli verine nina vaid ühel. Jalgpallimängu otsustavadki tihti väikesed detailid.

Tšehhis mängimine ei ole minust teinud küll otseselt Tšehhi koondise poolehoidjat, kuid kui näiteks täna tšehhid mängisid, siis tundsin, et olin nende poolt. Kahest mängus neli punkti – nende jaoks on kõik väga hästi. Schick on kahe mänguga kolm väravat löönud ja nad mängivad hästi – vähemalt senimaani on neil kõik väga hästi sujunud. Tugev sats – loodan, et nad lähevad grupist edasi.

Kogu turniiri osas nimetaksin favoriitideks praegu Prantsusmaad ja Belgiat, pisut rohkem isegi Prantsusmaad. Itaalia on saanud kaks head võitu, kuid tahaksin neid näha mõne veel tugevama vastase vastu. Prantsusmaa puhul nägime, kuidas nad Saksamaaga mängisid, kuid itaallased on seni Türgi ja Šveitsiga mänginud. Mitte et Šveits nõrk meeskond oleks, aga itaallastel ei ole veel ühtegi päris tippmeeskonda vastas olnud. Samas näitab juba see nii mõndagi, kui nad selliseid vastaseid 3:0 võidavad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid