EM-i KOLUMN | Marko Kristal: Türgi rünnakud olid hambutud

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu Euroopa meistrivõistlustel kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele üleeuroopalise spordipeo ümber. Walesi 2:0 võidust Türgi üle kirjutas Nõmme Kalju FC abitreener ja endine Eesti koondislane Marko Kristal.

Tänane oli positiivne mäng Walesi poole pealt, negatiivne mäng aga Türgi poole pealt, kes on minu jaoks olnud ka selle turniiri suurim pettumus.

Wales tegi alagrupi esimeses kohtumises Šveitsi vastu väga korraliku mängu. Mängiti säravalt ja lihtsalt. Sellest kohtumisest teenitud viigipunktiga oldi kindlasti ka rahul. Türgi oli oma esimeses mängus pettumus, kuigi asi võis olla ka selles, et Itaalia oli omakorda väga hea. Enne tänast kohtumist olid lootused igal juhul Türgi peal – ehk seekord tuleb midagi.

Tänane mäng tekitas aga uue küsimärgi – kas Itaalia oli ikkagi avavoorus niivõrd tugev või on Türgi lihtsalt vilets? Türgi praeguse kaitsega ei saa suurturniiril mängida. Ka kõik rünnakud olid täna väga hambutud. Ootasin neilt palju-palju paremat esitust – täna ei suutnud nad midagi teha. Ainuke hetk, kui nad mängu jooksul ärkasid, oli teise poolaja alguses pärast riietusruumidest naasmist; paraku jätkus ka seda vaid ligi kümneks minutiks.

Väga küsitav valik oli ka peatreeneri otsus jätta põhikoosseisust välja Merih Demiral ning tuua tema asemel sisse uus keskkaitsja, kelle pealt esimesel poolajal kõik Walesi momendid tekkisidki. Pärast seda ei vahetatud teda ka välja, vaid tõsteti hoopis keskpoolkaitsja kohale. Veidrad lahendused – eks selline Türgi seekordne üritus ongi. Ilmselt tuleb ka kohvrid kokku pakkida ja vaadata, mis edasi saab.

Wales mängu iseloomustas täna kindlus, pragmaatilisus ja lihtsus. Kui esimesel poolajal prooviti oma värava eest lühikese sööduga lahti mängida, siis pärast avaväravat hakati pikema palliga ründemängijaid otsima ning lasti neil toimetada. Kaitses mängiti väga kindlalt ja distsiplineeritult ning teadlikult oma tugevuste peale.

Esile võiks tõsta Aaron Ramsey’t, kes näitas täna oma meeletut töövõimet ning kuigi on palju räägitud, et Gareth Bale hakkab vanaks jääma, siis täna torkas tugevalt silma tema hea mängulugemise oskus. Kuigi kiirust enam nii palju ei ole ja ka töövõime on varasemast madalam, siis esile tõstmist väärib see, milliseid lahendusi Bale leiab, kui pall tema käes on. Jah, penalti lõi ta täna üle, aga seda juhtub igaühel.

On olukordi, millele Türgi koondis tagantjärele mõtlema jääda võiks. Esimese poolaja järel saadi aru küll, et kui midagi ei muutu, on rong läinud. Kohe teise poolaja alguses oli Yılmazil reaalne võimalus 7 meetri pealt värav ära lüüa ja see oleks muutnud kogu mängu käiku. Selgelt paistis Türgi lohakas kaitsetöö. Kui Bale mängib Ramsey’le kolmandat korda palli kaitsjate taha täpselt samasse auku ning sellele kuidagi ei reageerita, siis peab midagi valesti olema. See, et sellest mingeid järeldusi ei tehtud, karistati ka kohe ära.

Selle alagrupi tänasest teisest mängust Itaalia ja Šveitsi vahel sõltub väga palju. Kui see mäng peaks viiki jääma, lähevad asjad viimases voorus eriti huvitavaks. Huvitav on ka siis, kui Šveits võitma peaks. Itaalia võidu korral on Wales ka nelja punktiga suure tõenäosusega edasi pääsenud.

Sellel EM-il hoian isiklikult pöialt Itaaliale, seda eriti pärast nende esimest mängu. Ja mis seal salata – ka Prantsusmaa on väga võimas.