EM-i KOLUMN | Henri Anier: Tšehhi lõi turniiri senise ilusaima värava

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu Euroopa meistrivõistlustel kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele üleeuroopalise spordipeo ümber. Šotimaa - Tšehhi mängu üle mõtiskles Eesti koondise ründaja Herni Anier.

Šotimaa – Tšehhi 0:2

Šotimaa mängis sarnaselt Eesti koondise viimastele mängudele 3-5-2 asetusega, mis paistis esialgu natuke üllatavana. Keskväljal alustasid Stuart Armstrong (Southampton) ja John McGinn (Aston Villa), kellega olen ise koos mänginud. Armstrongiga Dundee Unitedis ja McGinniga Hibernianis. Nüüd mängivad mõlemad Inglismaa kõrgliigas. Mõlemad on väga sümpaatsed nii inimese kui ka mängijana. Mõistagi hoidsin tänases vastasseisus pöialt Šotimaale.

Mulle meeldib väga šotlaste jalgpalli suhtumine ja robustne mängustiil. Mängijad lähevad lõpuni kõigisse olukordadesse ja ei mõtle mängu keerukust enda jaoks üle. Nad on võitluslikud, tugevad ja julged. Kogesin Šotimaal elades selliseid iseloomujooni üleüldiselt ühiskonnas, aga see kandus üle ka jalgpalliväljakule.

Tegemist oli mõlema riigi turniiri esimese mänguga, mis pani meeskondadele hea soorituse surve. Enne avavilet arvasin, et mäng lõpeb 1:1 skooriga, sest vastasseis oli võrdne. Šotimaa alustas mängu hoogsalt ja hästi. Mida minut edasi, seda rohkem pani Tšehhi vastastele surve peale. Kuigi Šotimaa tõi palju mängijaid enda karistusalasse, siis Tšehhi poolt antud 42. minuti suurepärane tsenderdus ja Patrick Schicki lahendus viisid Tšehhi juhtima. Tean omast kogemusest, kui keeruline on poolaja lõpus löödud väravast välja tulla. See võib otsustada kogu mängu.

Teise poolaja algus oli mõlema meeskonna poolt aktiivne ja seda oli huvitav jälgida. Järgmisena lõi Tšehhi ilmselt selle turniiri kõige ilusama värava, kui 52. minutil oli taaskord täpne Patrick Schick. Sel korral tuli löök peaaegu keskjoonelt. Seda ei osanud oodata keegi peale tema enda! Karm hoop Šotimaale, kes oma koduväljakul mängis ja nii tuli täna koduseinte vahel vastu võtta karm 0:2 kaotus.

Kui vaadata terviklikku mängupilti ja löödud väravaid, siis Tšehhi vääris täna rohkem võitu. Arvan, et selle vastasseisu võtmemängija oli täna Patrick Schicki, kes lõi ka mõlemad mängu väravad - meisterlikud sooritused. Vastukaaluks ei suutnud Šotimaa mängus kordagi sajaprotsendilisi võimalusi tekitada. Tšehhi sai pärast mõlemat väravat kontrollida mängu rohkem oma kaitsest lähtuvalt, hoida eduseisu ja võtta võidu. Šotimaa jaoks läks turniir selle võrra keerulisemaks, et nüüd tuleb punkte võtta Inglismaa ja Horvaatia vastu.

Finaalturniirile jõudnud meeskonnad on ühtehoidvad ja kvaliteedilt suhteliselt sarnased. Mängude võitmisel loevad pisiasjad nagu jalgpallis ikka – kes on paremini keskendunud, usub enda võistkonda ja suudab paremuse maksma panna. Nagu Šotimaa ja Tšehhi vahelisest mängust nägime, pani Schick oma kvaliteedi maksma ja tõi meeskonnale edu. Praegu on alagrupi seis veel küllaltki lahtine ja juhtuda võib kõike.

Loodan, et finaalturniir läheb hästi Šotimaa ja Soome jaoks, kus ka minu oma sõbrad mängivad. Kui suurtele jalgpalliriikidele on ette kirjutatud ootused, mida täita, siis väiksematel tulijatel on võimalus üllatada meid kõiki.