Kas Eesti staadionitel on inimese elustamise võimekus olemas? Kui põhjalikult läbi uuritud on meie jalgpallurid?

Nii suure auditooriumi ees nagu eile Taani koondise poolkaitsja Christian Eriksen, polnud varem ükski jalgpallur nii kaua elutuna lebanud. Kuulduste kohaselt seiskus 29-aastase mehe süda suisa viieks minutiks, mis tundusid jalgpallirahvale igavikuna. Juhtunu paneb küsima, kui valmis me tegelikult taolisteks juhtumiteks oleme ning kas Eesti staadionitel on olemas inimese elustamiseks vajalik tippvarustus.

Südame seiskumisega seotud terviserikete puhul on oluliseimaks märksõnaks AED - automaatne kehaväline defibrillaator ehk elektrišoki aparaat, mis võiks olla olemas igas spordiasutuses või üldse avalikus kohas.

Erikseni endise kodulubi Tottenham Hotspuri kardioloog on meedias öelnud, et taanlasel Inglismaal ühtegi südameprobleemi ei tuvastatud, kuid on peetud võimalikuks, et 2020. aastal Itaaliasse Milano Interisse siirudunud palluri läbivaatustel on tehtud mõni saatuslik viga ehk midagi kahe silma vahele jäetud. Kui läbi uuritud on Eesti mängijad?
Delfi rääkis staadionite esmaabi võimekusest ja jalgpallurite tervisekontrollist Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehega.