Venemaa saalijalgpall: meistrite liigas KPRFita
Baltic Futsal Marketing toob esile viis eripära Venemaa meistrivõistluse play-off’ist, milles erilisi sensatsioone ei toimunud. Finaali pääsesid regulaarsete meistrivõistluste esimene ja kolmas meeskond, kes näitasid kõige stabiilsemat mängu. Juba 13. juunil alustavad finaalseeriat Sinara ja Tyumen.
1.
Parimatch Super League’i poolfinaalides lüüasaamine tähendas üheaegselt lisavõimalusi mängida järgmisel hooajal Meistrite liigas. Olgugi et erinevalt suurest jalgpallist ei ole see mõjutanud suuri sissetulekuid klubi eelarve osas, oli siiski oluline ka maine küsimus.
Lõppkokkuvõttes juhtus nii, et eelmiste mängude Venemaa volitatud esindajad ei olnud rahvusvahelise turniiri pääsmete vallutamisel edukad. Lüües välja Gazprom Ugra eelmisest play-off-staadiumist, ei jäänud ka KPRFi jalgpallurid kullarallisse püsima. Osaliselt seetõttu, et kõigest poole aastaga mängisid korraga kahes Meistrite liiga tsüklis: kõigepealt edasilükatud „Nelja finaalis“, seejärel juba uue tiitlirännaku kontekstis. Mõlemal juhul nõudis see suurt emotsionaalset panust. Tõenäoliselt jäi sellel korral energiast puudu.
2.
Loomulikult ei mõjutanud vaid see asjaolu meistrifinaali mittepääsemist. Mingite sisemiste põhjuste tõttu mängis KPRFi teise meeskonna eest väga kogenud mängija Georgi Zamtaradze, teised Albert Tsaideri asendajad ei olnud väravates väga valmis suuri probleeme lahendama. Oma mõju oli ka traumadel, mis jätsid moskvalased lõplikult ilma Simi Saiottist ja sundisid teisi olulisi meistermängijaid tähtsatest mängudest eemal olema. Pealinna meeskonnaga ühinenud Nando ja Pavel Sokolov ei andnud piisavat panust, mis oleks edusamme võimaldanud. Tegemist ei ole üldsegi ebaõnnestunud mängijate valikuga, lihtsalt nii vahel juhtub, et ka kogenud mängijad peavad uues meeskonnas adapteerumiseks palju aega kulutama. Ning see paar ei mänginud paremini Artyom Niyazovist ja Janar Asadovist, keda muuseas õnnitleti klubis enne kolmandat poolfinaali mängu kui 100 värava autorit KPRFis.
Sinara püüdles hooaja jooksul tasakaalukama koormuse poole oma väravavahtide osas, olgugi et moskvalaste vastu vahetas Zurab Kalmakhelidze välja Dmitri Putilovi ainult löökideks kuue või kümne meetri joonelt. Mis puudutab väljakumängijaid, siis Sergei Abramovil, kelle trikkideks oleks justkui kõik juba valmis, leidus ikka üht-teist, millega oponente üllatada.
4.
Tyumenil on varuks teatud ressurss, juhul kui väravaid löövad koosseisulised pommitajad, mõjutab see kindlasti vastasseisu üldpilti. Ning kahe duubliga paistiski oma väljakul silma Artem Antoshkin, kompenseerides selle, mida tal Norilskis teha ei õnnestunud. Siberlaste liidri väärikust ei pisendanud ka fakt, et ta harjutas edukalt väravale pihta saamist ning tõi veel ühe värava penalti abil. Täpsed tabamused õnnestusid ju kõige vajalikumal hetkel, see on oluline. Partnerid ei kiirustanud palli ülevõtmisel õnne esimese puutega proovima, uskudes oma liidri täpsusesse.
5.
Nikkeli mängijatele ei tulnud väljasõidul väravad kergelt kätte võrdsete koosseisudega mängudes ja mingil hetkel otsustas väravavaht Nikolay Balashov eeskuju näidata, ületades võimsa löögi elluviimiseks väljaku keskjoone. Ehkki Evgeny Kuksevichi hoolealused finišeerisid regulaarses meistrivõistluses tjumenlastest kõrgemal positsioonil, on nende ridades vähem jalgpallureid, kes on praegu erinevate riikide koondistes esindatud. Seega ei toonud poolfinaalis kasu sagedamini mitte niivõrd soolonumbrid, kui sujuvad meeskondlikud tegevused, mille käigus tabati vastase väravaid ühe puute löögiga. Ent vastased said vastusmängudes lõpuks olukorrast jagu ja võimaldasid Norilski mängijatel vähem suluseisusid.
