Läti saalijalgpall: sensatsioon finaalis!
Pärast seda, kui kehtiv meister Petrow võitis hooaja esimese osa, rebides lähimast jälitajast üheksa punkti võrra ette, levis fännide seas populaarne arvamus selle kohta, et ka play-off kujuneb Jelgava meeskonna jaoks kergeks jalutuskäiguks. Ja tõepoolest, kaks esimest vooru möödusid praktiliselt ilma vastupanuta – Daugavpilsi Lokomotiv ja Nikars pühiti teelt, kuid finaalis toimus force majeure, mida on väga raske seletada. FC RABA, kes sai meistrivõistlustel kolmanda koha, mitte üksnes ei võitnud kuldmedalid, vaid sõitis Petrowist teerulliga üle finaalseerias, võites kõik kolm mängu (5:4, 3:2, 4:2). Püüame toimunus selgust saada koos Petrowi ja Läti koondise jalgpalluri Maksim Seniga.
Maksim, paberite järgi olite selged favoriidid. Mis juhtus?
Mulle tundub, et finaalseerias olid tähtede seisud, nagu öeldakse, RABA mängijate poolel. Esimeses mängus jäi meil realiseerimata mitu head võimalust, ka nende väravavaht mängis heal tasemel, väljakumängijatel aga õnnestus oma momendid realiseerida. Tolles mängus olime paremad, omasime täielikku territoriaalset eelist, kuid ei suutnud väravaid lüüa. See tulemus mõjutas ka teist mängu, arvan, et enne mängu olime juba veidi läbi põlenud ja läksime mängu võtmata end piisavalt kokku. Tuleb tunnistada, et vastane mängis meid täielikult üle esimesel poolajal, nad tekitasid hulganisti momente ja vaid tänu meie väravavahile Igor Labudile lasime vaid korra väravasse lüüa. Teisel poolajal rahunesime, tasandasime mängu, nii sisu kui seisu poolest, kuid otsustaval hetkel kõrvaldas arbiiter Dmytro Shamli, mille tulemusena lasime taas oma väravasse lüüa, järelejäänud ajaga aga tasa teha enam ei õnnestunud.
Enne kolmandat mängu, mis võis kujuneda otsustavaks, oli tunda, et RABA-l on moraalne üleolek?
Jah, oli tunda, et neil oli hullumeelne häälestus sellele mängule. Tõenäoliselt tunnetasid, et asuvad vaid sammu kaugusel meistritiitlist, see tugevdab usku endasse. Seda enam, et paljud RABA esindajad on seda hetke pikalt oodanud. Alustasime vaoshoitult, lasime sisse lüüa ebavajalikud väravad, oma momente oli aga esimesel poolajal väga vähe. Meil oli suur soov pärast vaheaega mängu naasta, minnes üle mängule mängijaid ühekaupa välja vahetades, kuid ka see ei andnud tulemust, ehkki minu arvates oli meie eelis teisel poolajal suurem ning vaid väravavahi kindel tegutsemine päästis vastase väravast.
Meistrivõistlused lõppesid rahu noodil: ootasite hoopis teist tulemust, kuid saate välja tuua ka positiivseid momente?
Positiivsena võib ära märkida kogu hooaja kuni finaalseeriani. See oli palju säravam kui eelmisel aastal. Meie meeskond kaotas vaid korra ja võitis enesekindlalt regulaarsed meistrivõistlused. Lisaks osalesime esmakordselt UEFA Meistrite liigas, kus alles lisaajal kaotasime Slovakkia meistritele. Kurvastab vaid see, et ei õnnestanud astuda peamist sammu. Hooaja lõpp ei kujunenud selliseks, nagu seda ette kujutasime. See on ehk peamine negatiivne moment.
Kas on teada, milliseks kujuneb Petrow uuel hooajal? Kas Meistrite liigasse mittepääsemine mõjutab meeskonna kujunemist?
Seni erilisi uudiseid pole. Arvan, et tuleb psühholoogiliselt taastuda, hinnates tekkinud olukorda. Arvan, et muudatused tulevad. Sest kui ei õnnestu peamist eesmärki saavutada, tähendab, tuleb midagi muuta. Lähiajal üht-teist selgub.
