„Väärkohtlemine spordis on probleem, mis ei kao iseenesest ning käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele on märgiline samm selle välja juurimisel. Tänasel lastekaitsepäeval saame vaadata optimistlikult tulevikku ning öelda, et laste ja noorte turvalisus spordis on oluliste prioriteetide seas,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott EADSE pressiteates. „Iga laps peab spordist saama positiivse kogemuse ja head mälestused kogu eluks,“ lisas Ott.

„Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele. Sellegipoolest võib seda ette tulla, ning seda ka varjatult ja üldsuse teadmata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, sest täiskasvanu vastutab lapsele turvalise treeningukeskkonna tagamise ja sealhulgas sobimatu käitumise ennetamise eest,“ märkis EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe. „Lastega töötavad inimesed peavad tundma väärkohtlemise märke ning oskama reageerida väärkohtlemise juhtumite ja kahtluse korral,“ lisas Vallimäe.

Käitumisjuhend aitab spordiorganisatsioonil märgata ja ennetada väärkohtlemist ning võimalikke juhtumeid vajadusel lahendada. Treeneritele ja muule spordipersonalile on sõnastatud väärkohtlemist ennetavad käitumisreeglid ning spordiorganisatsioonidele juhised juhtumite lahendamiseks.

Väärkohtlemine võib sageli olla väärkohtleja võimu kuritarvitamise väljendus. Treener on tavaliselt sportlasele autoriteet ning usaldusisik. Paraku võidakse seda usaldust ja enda positsiooni ära kasutada ning tekkida võivad ebavõrdsed võimusuhted sportlase ja treeneri vahel. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik täiskasvanud, kes töötavad laste ja noortega, suhtuksid oma töösse professionaalselt ja austusega, peaksid kinni käitumisreeglitest, võtaksid vastutuse ning säilitaksid kriitilise mõtlemise. Kui väärkohtlemist nähakse kõrvalt, tuleb sellele reageerida. Väärkohtlemist tuleb käsitleda kõiki puudutava probleemina, mitte üksikisiku murena.

Laste ja noorte liikumisharrastuse laiendamine on spordivaldkonna üks põhieesmärke. Kaasates lapsi ja noori sportima, on oluline, et see pakuks rõõmu ja võimaldaks eneseteostust. Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi ja teisi spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas. ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb last kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise, ärakasutamise ja seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Igal lapsel on õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.

Käitumisjuhend valmis koostöös justiitsministeeriumi, kultuuriministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, politsei- ja piirivalveameti, lastekaitse liidu, Eesti olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA eksperdid.