Johanna Allik on oma lühikese eluea jooksul teinud ja kogenud rohkem, kui mõni teine terve oma 3x või veel pikema eluea juures. ''Mingi kuu aega ma lamasin oma korteri põrandal põhimõtteliselt. Ma ei tahtnud mitte midagi teha, ma lamasin, ma olin masenduses, ma haletsesin end,'' kirjeldab ta oma viie aasta tagust murdepunkti. See kõlab praegu särava ja energiast pakatava naise suust uskumatuna - ta oli siis kõigest 21-aastane noor. Ometi oma sportlaskarjääri ajal oli ta rõõmus, sai teistega hästi läbi ja pealtnäha oli selline, nagu üks suurepärane iluuisutaja võiks olla. Teda on juba lapsest saati väga motiveerinud tulemused ning nende nimel on ta valmis alati pingutama ning enesehaletsus teda ei iseloomusta(nud): ''Kui ma ikka midagi väga soovin ja selle nimel töötan, siis alati tuleb. Võib-olla ei tule kohe, aga tuleb.''

Saates jagab Johanna oma karjäärist pööraseid lugusid, sh Moskvas teismelisena poe turvamehele altkäemaksu maksmine ja langevarjuga hotelli check in-i hüppamine. Olenemata kõikidest raskustest ja takistustest, on naise armastus uisutamise vastu jäägitu: ''Uisutamine on minu jaoks see üks tegevus, kus ma tunnen ennast nii iseendana ja nii vabana ja nii enesekindlana, et ei ole ühtegi teist tegevust mu elus olnud, mis samastuks sellega. Kui ma saan uisud jalga panna, siis ma tunnen, et ma oleks justkui invincible.'' Ta küll olümpiale ei jõudnud, aga see-eest on kasvavatel uisutähtedel tänu sellele üks suurepärane treener, kelle juurest kuuldavasti keegi ära minna ei soovi: ''Uisutamise treener olemine on hobi, mis täidab mu südant!''

Naine räägib saates ka detsembris covidisse nakatumise kogemusest. Ta on olnud pea terve oma elu profisportlane, aga vaevles ka 4-5 kuud hiljem suures energiapuuduses. Ta paastus, tegi hingamisharjutusi, lasi end professionaalidel mudida ja pesi 3x päevas hambaid. Kas neist miski aitas, et oma energiavarud tagasi saada? Seda ja palju muud hämmastavat jagab ta saates väga avameelselt. ''Kunagi varem ei ole ma suutnud nii hästi keskenduda!'' kommenteerib ta oma justkui kehavälist kogemust, mis tal ka covidist võitu aitas saada.

Johanna jaoks on väga tähtis, et tal oleks hea olla: ''Enam ma ei ohverdaks mitte millelegi oma tervist!'' Ta arvab, et kõigil tuleks enda jaoks lahti mõtestada, mis on teekond mingi asjani, mida saavutada tahatakse ja see üles kirjutada ning hakata selle poole liikuma. ''What you do in the dark i what'll put you in the light!'' on mõttetera, mis teda ennast alati on inspireerinud ning seda soovitab ta järgida ka teistel.

Kuula Delfi Taskust