"Perekonnas hiljuti aset leidnud raskete sündmuste tagajärjel tekkis minus paratamatult tunne, et tahan Tallinna tagasi minna, aga kuidas ja mis saab edasi, see oli segane. Perekonnas juhtunu pani mind perspektiive ümber hindama. Lähedastega koos veedetud aeg või õieti selle nappus omandas täiesti uue tähtsuse ja tähenduse," ütles Roosalu intervjuus JK Tuleviku veebilehele.

"Möödunud hooaja teine pool oli mulle ka sportlikult ja mänguliselt raske, kuid see ei olnud tõukejõuks otsuse tegemisel, alla ma ei andnud. Käimasoleva hooaja ettevalmistus jäi mul vigastuse tõttu peaaegu täielikult vahele ja kui paranesin, sain kannavigastuse. Alles siis läks väga raskeks nii sportlikult kui ka juba mainitud põhjustel. Väga raske oli leida motivatsiooni, et jätkata."

Kas motivatsiooni juures mängis rolli ka sinu eas loobujate puhul tavapärane küsimus: kuhu, kurat, ma tahan jõuda ja miks ma seda kõike teen?

Täpselt. Kas jään jalgpalli juurde või otsustan, et hakkan elus hoopis muud tegema. Ka see küsimus vaevas viimasel ajal. Ja minu otsus langes teise valiku kasuks.

Tead sa juba, mida tegema hakkad?

Jah, lähen sugulase firmasse tööle. Hakkan tegelema metalliga.

Kontoris?

Ei.

Oma kätega tööle?

Jah. Saan lõpuks aru ka, mida tähendab päris töö tegemine. (Naerab.)