Eesmärk on läbida kõik 20 maratoni alla kolme tunni. Maratonide start ja finiš on Tartus Terminali Raadi teenindusjaama kõrval.

Esimesel päeval läbis Ratasepp esimese maratoni ajaga 2:45.58 (keskmine pulss 146), õhtul oli ta aeg 2:53.20 (keskmine pulss 140).

"Raidu sõnul oli kahe maratoni vahel energia sissesöömine keeruline. Nüüd peab leidma kuldse tee, mida süüa, et kõht ei jääks väga punni ja samas saaks piisavalt energiat. Teise maratoni ajal jäi ta ca 30 km aga energiapuudusesse ja lihased hakkasid veidi streikima. Nagu arvata oli, on selle katsumuse üks keerulisemaid osasid maratonide vaheline toitumine," seisis Ratasepa Facebooki lehel pärast esimest edukat päeva.

***

Hindamaks, kuidas käituvad keha ja lihased niivõrd mahuka ja intensiivse katsumuse vältel, teeb ta koostööd Tartu Ülikooli teadlaste ja SYNLAB Eestiga.

Enesekindlust iseendale korraldatud katsumuse ettevõtmiseks on Ratasepale andnud nii möödunud hooaeg, mil ta läbis 20 päevaga 20 maratoni, kus ta keskmine maratoni läbimise kiirus oli 2:52:50, ning põhjalik ettevalmistus. Nimelt on ta 1. novembrist tänaseni jooksnud muude treeningute kõrvalt enam kui 4800 km ning viimase kuue nädala sees kümnel korral ühe jooksuna maratoni või enam, sh pikim jooks oli 60 km.

“Nende pikkade treeningute eesmärk oli õpetada keha koormust ja põrutust taluma ning panna enda aju uskuma, et see on tehtav. Nüüd saan katsumuse ajal mõelda, et olen hiljuti muretult ühe maratoni läbinud ning nüüd tuleb seda lihtsalt kakskümmend korda korrata,” rääkis Ratasepp.

Keha ja lihaste seisund

Rataseppa ei iseloomusta vaid põhjalikkus spordis seatud eesmärkide saavutamisel, vaid ka oma terviseandmete jälgimisel, seepärast teeb ta katsumuse ajal koostööd SYNLAB Eestiga ning kaasas oma keha koostise muutusi ja lihaste omadusi jälgima ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased eesotsas spordibioloogia kaasprofessori Jarek Mäestu ja inimese füsioloogia lektori Alar Veraksitšiga.

Mäestu sõnul teeb tema kui teadlase jaoks selle katsumuse huvitavaks just mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. “Võib eeldada, et Raidu jaoks on kolme tunni tempo selline, mis jääb eduka soorituse kontekstis allapoole aeroobse läve piiri. Vaatame, mis juhtub tema keha koostisega, rasva ja rasvavaba massiga, ning millise jälje jätab see tema töövõimele. SYNLAB-is tehtavate vereparameetrite analüüsile tuginedes saame anda ka hinnangu erinevatele biokeemilistele makreritele ja stresshormoonidele,” kirjeldas Mäestu.

Veraksitši eestvedamisel jälgitakse müomeetriliselt Ratasepa lihaste/kudede biomehhaanilisi omadusi ning kuidas need sellise katsumuse tulemusena muutuvad. “Analoogset teavet on rahvusvahelises kirjanduses väga vähe leida, seega ootan mina neid andmeid suure põnevusega,” tõdes teadlane.

SYNLAB Eesti laboriarst, dr Anneli Raave-Sepp toob välja, et Rait Ratasepaga on SYNLAB teinud pea kaheksa aastat head koostööd. “Tegemist on sportlasega, kes paneb oma treeningplaanid paika teaduslikel alustel, mitte ei jälgi ainult enesetunnet. Regulaarne kontroll ja verepõhised markerid annavad hea ülevaate, kui koormus vajab reguleerimist või vahel ka kinnituse, et kuigi keha näitab väsimust, võib pingutust jätkata. Algava katsumuse jooksul jälgime kindlasti etappide kaupa Raidu rauavaru, mida ultraspordiga seotud koormus ja toitumine mõjutab,” kirjeldas Raave-Sepp.

Ta lisas: “Ratasepp on teinud fantastilist tööd ja me kõik elame talle kaasa! Kuid eeskuju järgima ei tohiks hakata külma kehaga, see nõuab pikaajalist ettevalmistust ja meditsiinilist kontrolli.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid