Pärast kahte kodust lüüasaamist Hersonis (0 : 3, 2 : 3) seisis Prodeximi ees väga keeruline ülesanne: tuli võtta kaks mängu Ivano-Frankivskis ja tuua seeria koju tagasi. Kolmandas mängus oli konkurentsinärvi niivõrd tunda, et oli palja silmaga näha, millise pinge all on mõlema meeskonna mängijad. Kogu esimese poolaja jooksul pöörasid meeskonnad tähelepanu kaitsetegevusele, kuna esimese värava olulisust oli selle mängu juures lihtsalt võimatu ülehinnata. Parketi peremehed tekitasid esimese 20 minutiga veidi rohkem ohtlikke momente ja olid värava löömisele lähedal, kuid „veskimeeste“ eest astus mängu väravakarkass. Veelgi enam, hersonlastel õnnestus minna vaheajale mängu juhtides: Zvarich kurvastas võõrustajaid „riietusruumiväravaga“, tuues oma meeskonnale väga olulise eelise enne mängu teist osa. Pärast vaheaega oli Prodeximil mitu head võimalust oma eelisseisu kinnistamiseks, kuid „draakonite“ väravavaht Roman Koltok tegi mitu tõhusat seivi, jättes oma meeskonna mängu. Väravavahi vaimustav mäng kandus edasi tema klubikaaslastele ja Uragan suutis taastada võrdse seisu tablool. Marian Masevich oli õigel ajal õiges kohas ja virutas lennult palli külaliste väravasse – 1 : 1. Pärast löödud väravat tundus Uragan vastasest huvitavam ja võis kaalukausi täiesti enda poole kallutada veel enne teise poolaja lõppu, kuid sellele vaatamata lõppes mängu põhiaeg viigiga. Lisaaeg algas Uragani väravaga: Taras Onufrak lõpetas peremeeste kiire vasturünnaku, tuues oma klubi niivõrd ihaldatud tiitlile lähemale. Ent „veskimeestel“ oli teine arvamus: teine lisaaeg algas Volyanuki väravaga, mis võrdsustas seisu, ja kõigest minut hiljem realiseeris Zvarich kümnemeetrise, võimaldades Prodeximil juhtima minna. Mängu päästmiseks oli peremeestel väga vähe aega: vahetades väravavahi väljakumängija vastu välja, ei õnnestunud Uraganil edukat mängu organiseerida, külalised aga kasutasid oma võimalust – Sorokin tõmbas mängule joone alla, saates palli tühja väravasse. Seega pikenes seeria neljanda mänguni, mis toimus järgmisel päeval.

Nagu ka kolmandas mängus, oli initsiatiiv esimesel poolajal taas Uragani käes, ainult selle erinevusega, et nüüd õnnestus peremeestel eelisseis löödud väravaks muundada – oma nime sai protokolli kirja Cordoba. Temagi oleks saanud edumaad suurendada, ent vahetult enne esimese poolaja lõppu raputas tema löödud pall väravaposti. Kui päev varem läksid meeskonnad vaheajale minimaalse eelisega, mis oli külaliste poolel, siis seekord võitsid esimese poolaja „draakonid“. Ent nagu ka kolmandas mängus, võrdsustus seis juba kohe teise poolaja alguses: Roninho taastas kauge löögiga viigiseisu. Võrdne seis püsis siiski vaid paar minutit: pärast möödalastud palli näitasid parketi peremehed tõenäoliselt selle mängu parimat lõiku. Abakshin viis Uragani taas ette 24. minutil ja veel kaks minutit hiljem lõpetas Koval edukalt nurgalöögi – 3 : 1. Peremehed tegid tõsise avalduse seeria lõpetamiseks, kuid „veskimehed“ ei mõelnudki alla anda: Daniel Roza tegi meisterliku löögi keskmiselt distantsilt, vähendades seisu miinimumini, mis sai ehk hersonlaste viimaseks tulemuslikuks tegevuseks selles mängus ja ühtlasi sellel hooajal. Prodexim lõpetas kohtumise tühja väravaga, kuid külalistel ei õnnestunud kuigi palju mängida, vaid kohati rünnates. Uragani mängijad aga ei lasknud oma võimalusi käest: Abakshin ja Sheremeta panid veel korra oma nime tabloole kirja, viies mängu lõpliku tulemuseni 5 : 2.

Uragan sai esimest korda kümne aasta jooksul Ukraina meistriks, suutes katkestada Prodeximi nelja järjestikuse tiitli seeria. Nagu hersonlaste treener Andre Brocanello õiglaselt märkis, sellise taktikaliselt varustatud meeskonna vastu nagu Uragan oli seeria päästmine pärast 0 : 2 kodustes mängudes äärmiselt keeruline ülesanne. Lõppkokkuvõttes imet ei juhtunud ja Ukraina sai üle pika aja uue meistri.