Levadia peatreener karikatriumfi järel: saime kaks olulist võitu korraga

FCI Levadia jalgpalliklubi krooniti kolme aasta pikkuse pausi järel Eesti karikavõitjaks. Levadia alistas finaalis 1:0 FC Flora.

„Isiklikus plaanis on see minu jaoks muidugi suur saavutus. Töötan peatreenerina ju alles teist hooaega. See on minu esimene trofee. Kindlasti ma mäletan seda võitu kogu oma elu,” sõnas kohtumise järel Levadia serblasest peatreener Marko Savic.

„Meeskonna jaoks on see tiitel ääretult oluline, kuna klubi oli olnud kolm aastat tiitlita. Levadia on ju ikkagi suur klubi. Eelmise kuue aasta jooksul oli klubi võitnud ainult ühe karika ja ühe superkarika. Peame tõstma Levadia tagasi kõrgustesse, kus klubi on varasemalt olnud,” tõdes Savic.

Kuigi ajalooliselt on Levadia suutnud omavahelistes duellides Florast edukam olnud, siis viimastel aastatel on peale jäänud Flora.

„Karikavõidu kõrval on teine oluline asi see, et suutsime Florat võita. Me ei olnud neid kaks aastat võitnud. Minu hinnangul on praegune Flora läbi aegade parim Flora. Treenerid, taustatiim, mängijate kvaliteet jne. Nad on seda meeskonda neli aastat ehitanud. Nad on väga head,” kiitis Savic florakaid. „Just seetõttu võin öelda, et saime ühe võiduga hoopis kaks võitu.”

„Peame nüüd liigas näitama samasugust mängu. Peame sellest kohtumisest kaasa võtma oma kire. Meie kirg oli väga kõrgel tasemel. Peame igas mängus niimoodi hingestatult tegutsema. Kui tahad meistritiitlit, siis tuleb kõikidesse matšidesse võrdselt suhtuda,” seadis ta edasiseks sihte.

Samas peatus Savic ka tihedal mängugraafikul, mis päädis nädala keskel kahe vigastusega. Trauma tõttu jäid karikafinaalist eemale Bogdan Vaštšuk ja Milijan Ilic.

„Esimest korda sel hooajal ei mänginud me oma mängu. Meil on viimase 21 päeva jooksul olnud seitse kohtumist. See ei ole normaalne. See on küsimus alaliidule. See on mängijate jaoks väga raske,” rääkis Savic. „Samamoodi on raske ka Floral ja teistel.”

„See on ebareaalne. Küsimus ei ole ainult mängude arvus. Toon näite. 2. mail mängisime Tartu Tammeka vastu kunstmurul. Kolm päeva hiljem mängisime Lillekülas kümne mängijaga. Seejärel kolm päeva hiljem mängisime kunstmurul tähtsa kohtumise Paidega. Seejärel tuli karikamäng Viljandiga. Väljak oli seal üsna halvas seisus. See oli taas naturaalsel murul. Selline olukord on mängijate jaoks väga raske. Väga keeruline on iga kolme päeva järel mängida ja veel erineva kattega väljakutel,” tõdes Savic, et sellises olukorras on vigastused väga kerged tulema.