Milline BFLis osalemise eesmärk saab klubil olla?

Turniiri formaat eeldab ühte ringi, see oli testhooaeg selleks, et kõik mehhanismid läbi töötada. Tegemist pole üksnes sportliku aspektiga, oleme lihtsalt sellises keskkonnas üles kasvanud, kahjuks väga alahinnatud spordikeskkonnas, kus spordiala arenemise edukust hinnatakse selle spordialaga tegelejate hulga järgi. Ent iga spordiala puhul ootame proffide võitusid. Meie oludes võidavad professionaalid kõige kiuste, sest peamine mõõdupuu on see, kui palju on spordialaga tegelejaid.

Jalgpalliprofessionaalid… No ma ei arva, et Eestis tunnetab keegi neist praegu erilist konkurentsi.

Sellest me räägimegi. Ainult konkurents on liikumapanev jõud, kas pole? Peab olema võistluslik keskkond. Kui tegemist on aga entusiastide keskkonnaga, kes püüavad üksteiste suhtes kenad olla… Muidugi, kõikjal peab olema subordinatsioon, kuid peab olema ka konkurents.

Niisiis, kas Balti liigas on teil eesmärgid olemas? Mille nimel Cosmos mängima hakkab?

Eesmärk on võidelda ja võita igas mängus, püüelda selle turniiri võitmise poole.

Mida annab selle turniiri võit?

Esmavaatlusel annab see tunde, et klubi või mängija on edasi arenenud. See pole väheoluline aspekt, Eesti klubi mängib Läti klubiga ja tahaks näidata, et me oskame mängida.

Selge, et eurokarikale ei pääse, ehk midagi veel?

Meie talvisel koosolekul toodi mulle argumendina see fakt, et meil on mitteprofessionaalne spordiala, raha pole… Ma olen vist valge vares või ei saa selles elus millestki aru, kuid professionaal saab alguse professionaalsest suhtumisest sellesse, mida inimene teeb, ja pärast seda tuleb ka raha. Mistahes alal. Kõik millegipärast ootavad aga imet: lähen pikutan, hommikul ärkan üles ja olen professionaal. Raha ei otsusta midagi, kui ma ei saa üheksa korda kümnest pallile pihta…

See kõik on selge, kuid kas klubil on olemas lisamotivatsioon selle turniiri võitmiseks, peale selle, et nad saavad end näidata?

Jah, lisamotivatsioon seisneb selles, et tänu mehhanismidele, mida Baltic Futsal League ette näeb, tekib klubil neid tööriistasid õigesti kasutades lisaauditoorium. Kogu meie spordielu tugineb auditooriumile. Kui mul on mitmest tuhandest inimesest koosnev auditoorium, järelikult suudan ma seda kindlal viisil rahaks teha. Kui mul seda ei ole, siis jääb see puhtalt entusiasmi tasemele seni, kuni eestvedajal on tuju tegutseda. Eesti saalijalgpallist saab tuua näiteid: oli kaks suurt meeskonda – Augur ja Anži. Kaks klubide juhti panustasid aastaid lemmiktegevusse ja ühel hetkel ütlesid: aitab, villand.

Selge, et auditoorium on liiga ülesanne. Kas on olemas konkreetsed numbrid, milliste näitajateni selle liigaga kasvada plaanite? Vaatamiste arvu ja rahastamise mõttes.

On olemas konkreetsed mehhanismid, on olemas konkreetsed numbrid ja on konkreetsed eesmärgid auditooriumi, reklaamiandjate ning partnerite ligimeelitamiseks. Teadlikult ütlen kõigile, et väljendit „sponsor“ tuleb vältida, sest erinevalt lagunevast läänest on sõnal sponsor postsovetlikus piirkonnas äärmiselt negatiivne tähendus. „Tulin teie juurde, palun hakake meie sponsoriks“ – sarnaneb kerjamisega. Ehk olengi milleski hea, kuid mulle antakse raha heal juhul selleks, et ma enam tagasi ei tuleks. Kui ma räägin klubi partnerist või reklaamiandjatest, siis minult odatakse teatud jõupingutusi. Tähendab, ma pean minusse investeeritud summasid kuidagi õigustama.

Proovin kokku võtta. Baltic Futsal League tahab saada isemajandavaks üksuseks, soovib pääseda reklaamiandjate maailma, tahab teenida raha ja teatud mehhanismide abil plaanib tulevikus leida raha osalevate klubide jaoks.

Jah, see on kirjas kokkulepetes, mida allkirjastatakse klubide liiga osalejaks arvamisel. Ehk osa liiga tulust läheb klubile!