Misso karikasarja kõik etapid sõidetakse Misso rallikrossirajal Võrumaal ning kahel alal – eraldistardist sprint ning ühisstardist rahvakross. Üks osavõistlus peeti talvel, kokku tuleb minimaalselt neli, maksimaalselt kaheksa võidusõitu. Kuna rada on osaliselt kruusa-ja osaliselt asfaltkattega, peab hea tulemuse saavutamiseks oskama sõita mõlemal. Transponderitega ajavõtt tähendab reaalajas kättesaadavaid tulemusi.

„Erinevalt tänavaradadel toimuvatest rahvasprintidest ei ole meil nõutud auto liikluskindlustus ja läbitud tehnoülevaatus, sest kogu tegevus toimub kinnisel territooriumil,“ ütles sarja sportliku poole eest vastutav Erko Sibul. „Muidugi peavad autod vastama ohutusnõuetele. Rahvakrossis sõidavad selle ala tehnilistele tingimustele vastavad ohutuspuuriga varustatud autod, milliseid saab kasutada ka teistes sarnastes võistlussarjades.“

Tänavusest aastast muudeti võrdsemate tingimuste loomiseks sprindi võistlusklasse. „Näiteks varasemas tagaveoliste klassis haarasid ülemvõimu BMW-del sõitjad, nüüd jaguneb klass mootori töömahu järgi ja oma võimalus on ka neil, kes ei sõida võimsa mootoriga BMW-ga,“ lisas Sibul. Misso tehnikaspordikeskuse eestvedaja Armo Raag ütles, et kaudselt on tänase karikasarja ajalugu pikem kui Misso raja oma. „Talvel lükkasime põllule raja lahti ja saigi võidu sõita. Eks sealt kõik algas,“ sõnab ta. „Võistlussari on kandnud aja jooksul erinevaid nimesid, Misso karika nime all sõidame eelmisest aastast.“

Raag lisas, et töö rajaga käib pidevalt. „Püüame rada hoida võimalikult universaalsena, et siin saaks pidada erinevate alade võistlusi ja sõita erineva tehnikaga. Oluline on ka, et rada oleks võidusõitjatele ja publikule ohutu, aga samas huvitav.“

Lisaks Misso karikasarjale toimuvad rajal tänavu veel veoautokrossi Balti karika- ja Eesti meistrivõistluste etapp, samuti rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp. „Nii auto- kui motokrossirada on treeninguteks avatud ja neid kasutatakse aktiivselt peaaegu igapäevaselt,“ ütles Raag.