24 tunni rogaini maailmameister ja ultrajooksja Seepõllul oli tuline duell Eesti suusakoondislase Martin Himmaga, millest väljus lõpuks 22 sekundilise eduga, saades 5 km distantsil ajaks 23 minutit ja 54 sekundit. Seepõllu tõi võidule vastasest pisut täpsem viskekäsi. 10 trahviringi tõid talle küll kokku 700 lisameetrit, kuid Himmal kogunes möödaviskeid 12 ning tuli veelgi 140 meetrit lisaks teha.

Meeste arvestuse pronksi haaras endale laskesuusakoondislane Kalev Ermits ajaga 26.43. Napilt teiseks jäänud Himma rõõmustas, et suutis kõrval-alal laskesuusaässa kotti panna. Mõlemad suusamehed tunnistasid ka, et aeg ajalt on varem kettaid meelelahutuseks viskamas käidud ja seega ainult jumalat appi ei pidanud kutsuma, et mõned kettad korvi kukuksid. Tiitlikaitsja Karel Viigipuu pidi sel aastal alla vanduma ka jooksu vanameister Margus Pirksaarele ning leppima viienda kohaga. Eesti disc-golfi korduvalt kroonitud kuningas Albert Tamm võttis võistlejate rivis lõpuprotokollis sisse 9. positsiooni.

Naiste esikoha võttis mitte just väga üllatuslikult viimastel aastatel Eesti parimaks keskmaajooksjaks kerkinud Kelly Nevolihhin, kellele meeldib aeg ajalt end proovile panna ka natukene pikematel distantsidel. Tulemus 28.57 oli üsna selgelt parem laskesuusataja Johanna Talihärmast, kes sai ajaks 34.08. Ühel ringil püüdis Talihärm ka talle järgi jõudnud Nevolihhini tempo vastu võtta ja läbis enam kui 500 m tuules, kuid sellist jooksumootrit Talihärmal siiski polnud, et Eesti jooksutipuga kaasa minna. Kolmandaks tuli fitness-treener ja harrastusjooksja Maris Tamm, edestades kõigest 7 sekundiga jalgrattur Janelle Uibokandi.

Mis on disci-jooks? See on laskesuusatamisest inspireeritud jooksuvõistlus, kus jooksmine vaheldub disc-golfi visetega. Sel aastal peeti Eesti meistrivõistlused teistkordselt.

Möödaviskeid kogunes sel aastal paraku rohkem kui korvile pihta saamisi. Omajagu oli selles süüd kergel tuulel ja jahedal ilmad, mis käed teataval määral kohmetuks tegi, aga peamiselt olid süüdi ilmselt korraldajad, kes otsustasid eksperimenteerida, liigutades korvi varasema 5 meetri pealt 6 meetrile. Kokku oli vaja teha distantsil 5 korda 5 viset. Isegi Eesti parimal disc-golfaril Albert Tammel õnnestus teha kokku 6 möödaviset, kõigi ülejäänute möödavisete arv läks koguni kahekohaliseks. Kuna disc-jooksu näol on tegemist maailmamastaabis täiesti uudse spordialaga, siis teatav eksperimenteerimine on muidugi mõistetav.

Hea pilguga ei vaadanud sellistele katsetustele möödunud aastane hõbemedalist Aivo Kaljumäe, kes eelmisel aastal kogus 3 trahvi ning seekord 16. „Ma harjutasin aasta otsa 5 m pealt viskamist ja ei viska viie pealt ühtegi viset mööda, aga nüüd te tegite sellise üllatuse,“ pahandas sel korral kaheksandaks jäänud Kaljumäe häälekalt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid