"Nõukogu väga tõsiselt arutles ja kaalus seda, mis on tänaseks teada," sõnas Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks Delfile. "Täna pole juriidilist alust kahelda selles, et ta pole olümpiavõitja. Peame lähtuma täna kehtivast nõukogu korrast ja lähtuma Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsusest, mis pole Veerpalult tiitleid ära võtnud."

Veerpalule on Kultuurkapitali poolt kahe olümpiakulla ja ühe hõbemedali eest määratud 5400-eurone iga-aastane toetus. Kolme aasta pärast hakkab Veerpalu riigilt saama ka olümpiavõitja eripensioni, mis hetkel 1441 eurot kuus ning võib vastavalt Eesti keskmisele palgale veelgi tõusta.

Saks rõhutas, et kuigi Kultuurkapital tänavu Veerpalule toetuse välja maksab, siis see ei tähenda, et see ka järgmistel aastatel jätkub. Tema sõnul sõltub see Eesti Olümpiakomiteest (EOK), kes igal aastal vastavad taotlused välja saadab. "Juhul, kui järgmisel aastal EOK Veerpalu toetamist ei taotle, siis pole ka Kultuurkapitalil põhjust seda kaaluda," selgitas Saks.

Saksi sõnul sündis nõukogu otsus üksmeelselt. "Meil pole juriidilist alust sellest keelduda või otsustada midagi sportlase kahjuks olukorras, kus ta vastab kõikidele tingimustele," lisas ta. "See on EOK ja spordirahva otsus."

EOK peasekretär Siim Sukles rääkis aprilli keskpaigas Delfile, et Eesti spordi katuseorganisatsioon uut ettepanekut toetuse ära võtmise osas teha ei saa, seda enam, et hoolimata rahvusvahelise suusaliidu võistlus- ja tegutsemiskeelust on tal kõik medalid siiani alles. Seega peab otsuse langetama kultuurkapitali nõukogu.

"Meie teeme taotluse olümpiamängudel medali võitnud sportlaste kohta. Andrus Veerpalu on Salt Lake Citys ja Torinos tulnud olümpiavõitjaks. Ta on meie olümpiavõitjate nimekirjas. Praegu ei ole keegi temalt olümpiatiitleid ära võtnud. De jure on Andrus Veerpalu ikkagi olümpiavõitja," ütles Sukles kaks nädalat tagasi.

Rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) antidopingudivisjon otsustas aprillis, et Veerpalu on süüdi dopinguskeemis, mida avalikkus tunneb nime all "Aadrilaskmine".

Veerpalule määrati kahe aasta pikkune osalemiskeeld kõikidel FIS-i võistlustel. Veerpalu eksis reegli vastu 2.9, mis vastavalt FIS-i antidopingureeglitele tähendab dopingusüsteemis osalemist, abistamist ja asjade kinni mätsimist. Veerpalule määratud kahe aasta pikkune spordis tegutsemise keeld kehtib 2023. aasta 17. märtsini. President Kersti Kaljulaid otsustas 15. aprillil Andrus Veerpalult dopinguskandaali tõttu ära võtta talle 2002. ja 2006. aastal antud teenetemärgid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena