Oleme objektiivsed, seeria seisu 2 : 0 juures Viimsi kasuks vaevalt et keegi oleks tõsiselt eeldanud, et Tartu Ravens suudab sellesse vastasseisu intriigi tagasi tuua. Isegi tartlaste võit ühes seeria mängus oleks olnud nende jaoks tõeline sündmus, kuid ette rutates ütleme, et seda ei juhtunud. Pärast lüüasaamist Cosmoselt, mis jäi hooaja kodumaiste võistluste jooksul ainsaks, võtsid Viimsi jalgpallurid emotsioonid kontrolli alla ja tegid külmavereliselt seda, mida fännid nendelt ootasid. Kusjuures üsna iseloomulik, et valitsev meister võttis finaalseeria edenedes ainult pöördeid üles: teises mängus (6 : 3) nägid Viimsi mängijad palju rahulikumad välja, sisuliselt igas nende tegevuses oli tunda veendumust oma jõududes, mida polnud täiel määral tunda esimeses mängus (3 : 1), milles Ravens näitas maksimaalset võimalikku vastupanu. Kolmandas mängus jätkus tartlasi umbes pooleks esimeseks poolajaks, veelgi enam, esimest korda finaalseeria jooksul suutsid nad esimesena värava lüüa, kuid vaadates Viimsi mängijate tegutsemist, kujunes kindel aimdus, et nad mängivad olulise varuga ja saavad veel igal hetkel endast parima anda. Veel enne vaheaega viigistas Artur Makarov seisu, teisel poolajal aga oli parketil vaid üks meeskond: viis minutit pärast mängu taastamist viis Aleksandr Sorokin Smsraha ette ja sellele järgnenud Artur Makarovi ning Viktor Kravtsovi väravad ei jätnud kahtlusi selle mängu lõpptulemuse osas. Isegi teine tartlaste värav ei suutnud peatada läheneva võidu eufooriat, ka Jevgeni Merkurjevi duubel enne mängu lõppu ei suutnud sisuliselt võidumeeleolu tõkestada. Lõpptulemus võis kujuneda oluliselt suuremaks kui 6 : 2, kuid see oli juba täiesti ebaoluline mängijate jaoks, kes tunnetasid, et on jõudnud eelmisel sügisel seatud eesmärgini.

Juba pärast mängu intervjuus ERRile tegi Viimsi Smsraha juhataja Andrei Golovin kokkuvõtte finaalseeriast: „Tartu Ravensi mängijad olid tublid, võitlesid lõpuni ja näitasid iseloomu. Neil on võitlusvalmis meeskond, see polnud meile üllatuseks. Meie ülekaal nii mängu kui ka seisu osas suurenes iga mänguga. Esimeses mängus osutasid tartlased suuremat vastupanu, teises oli neil juba vähem jõudu, kolmandas veel vähem.“ Lisaks rääkis Golovin, kuidas mõjus meeskonnale Cosmoselt lüüasaamine poolfinaalseerias: „Kui enne seda mängu panustasime igas mängus 100%, siis pärast lüüasaamist saime aru, et tuleb panustada 110%. Järgmistes mängudes nii ka kujunes.“

Smsraha meistritiitel on asjade loomulik käik tänu meeskonna juhitavusele ja mängijate meisterlikkusele. Vaatamata sellele ei tähenda see, et teised meeskonnad on sellise asjade seisuga rahul. Võimalik, et juba järgmisel hooajal kujuneb meistrivõistluste intriig kordi keerulisemaks.