Kui kindlalt tundsid end pärast rajaga tutvumist?

Esmamulje oli okei. Katsed olid lahedad, kuid väga ei sarnanenud nendele, mida olime eelmisel kahel rallil (Rally Il Ciocco e Valle del Serchio ja Sanremo – toim) sõitnud. Pärast esimest päeva muutsime legendi väga palju aeglasemaks.

Mõni WRC-sõitja mainis, et Horvaatia oli justkui segu mitmest asfaldirallist. Sul on asfaldikogust suhteliselt vähe, millisena nägid peamisi võimalikke raskusi?

Kindlasti lõikamisega teele tulev sodi, muda jms.

Kui palju erines haardumine eritüübilisel asfaldil ja kas mõni üleminek üllatas?

Kohati ikka üllatas, aga oma osa oli ka mudal ja muul lahtisel pinnasel teel.

Millise võistlustaktika tegite?

Sõidame mugavas tempos ja vaatame, kuidas olukord on.

Kuidas leidsite rütmi ja kas tempo rivaalidega võrreldes rahuldas?

Esimesel päeval tegime vale rehvivaliku, sõitsime nelja pehme rehviga, teised kahe pehme ja kahe kõvaga. Kui lõpuks panime kõvad rehvid ette, oli üllatus päris suur, arvasin, et vastupidi oleks pidanud olema. Niipalju kui normaalselt sõita saime, olin tempoga rahul.

Ootamatuid olukordi tuli ette paljudel, kirjelda palun seda kohta, kus ratas viga sai. Kas oli selline välk selgest taevast olukord?

Pigem jah. Kaks sarnase kategooria kurvi olid järjest, vasakus kurvis oli puhas jälg, aga kohe järgmises paremkurvis terve tee kruusaga kaetud. Ei saanud esiosa õigel ajal keerama, olimegi sõidujoonest väljas ja tabasime midagi.

Mis oli Horvaatia rallil kõige keerulisem?

Arvan, et pärast valet rehvivalikut ja väga ebaühtlase legendiga sõitmist taas rütmi leidmine.

Millega jääd Horvaatia ralli kokkuvõttes kõige rohkem rahule?

Otseselt ei oska välja midagi tuuagi, väga paljus oleme järgmisel korral targemad.

Millega pead sama ralli pealt järeldades kõige rohkem tööd tegema?

Legendiga tuleb tegeleda, sellist solki teist korda teha ei tohi.