Mõlemad organisatsioonid on pöördunud Norra noorteministeeriumi poole ning paluvad otsustajatel kiiresti sekkuda ja seadust muuta.

Kehtivad Norra õigusaktid keelavad dopinguproovide võtmise 15-18 aasta vanustelt sportlastelt ilma nende vanemate nõusolekuta. Seaduse tõlgendamine on viinud selleni, et Norra alaealisi sportlasi pole alates 2019. aastast sisuliselt üldse testitud.

Norra antidopingu komisjoni juht Anders Solheim on kindel, et riigis on suur hulk noori dopingukasutajaid.

"Noorukieas tehakse dopinguga esmatutvust. Spordis edu saavutamine on paljude noorte jaoks oluline. Seetõttu näeme, et dopinguaineid jagatakse ja nendega kaubeldakse just vanuserühmas 15-18 aastat. On üsna kindel, et selles vanuses on dopinguainete kasutamine levinud," sõnas Solheim Norra rahvusringhäälingule NRK.

Solheimi sõnul testiti 2018. aastal selles vanuserühmas üle 100 sportlase, kuid järgmisel aastal võeti vastu uus seadus ning sellest hetkest pole alaealisi enam praktiliselt üldse kontrollitud.

Dopingujuht peab olukorda täiesti ebanormaalseks, sest Norras on arvukalt teismelisi tippsportlasi, kes on rahvusvaheliselt väga edukad, kuid neilt ei lubata dopinguproove võtta.

Ühtlasi kardab Solheim, et selliste õigusaktide tõttu saab Norra rahvusvaheline maine tugevasti kannatada.

17-aastane edukas kergejõustiklane Henriette Jæger nõustub Solheimiga. "Ma mõistan, et välismaal arvatakse, et me petame, kuna meid ei saa testida. Ma arvan, et see ei peaks nii olema," sõnas Jæger. "Kõigis riikides peaks olema sarnased reeglid."

Jæger ise andis mullu kaks dopinguproovi, kuna seda oli vaja rekordite ratifitseerimiseks ja
ema andis selleks nõusoleku.