Tegu oli selgelt 29-aastase sportlase kõige kaalukama medaliga, varem oli ta teeninud MM-ilt kaks ja EM-ilt ühe pronksmedali, lisaks on Mäe võitnud maailmamängud ja tulnud Euroopa mängudel pronksile.

Mäe pühendas medali Eesti maadlusele, mis pidi väga kaua ootama, et EM-ilt tuleks taas täistabamus. Naine kirjutas võidukate matšidega oma nime väga uhkesse ritta, varem oli eestlastest Euroopa meistriks kroonitud Voldemar Väli (1926, 1927), Kristjan Palusalu (1937) ja Johannes Kotkas (1938, 1939, 1947). Kõik kolm mainitud Eesti maadluslegendi on tulnud ka olümpiavõitjaks. Suurte soovidega läheb Tokyo olümpiale ka Epp Mäe. Tõsi, seal tuleb palju tugevaid konkurente juurde. Mäel on spordimaailma suurimalt jõuproovilt siiani ette näidata Rio de Janeiro mängudelt saadud 13. koht.

EM-tiitlit ei ole õnnestunud saada mitmel väga nimekal Eesti maadlejal. Näiteks Heiki Nabil on olümpiahõbe ning MM-ilt on ta võitnud koguni kaks kulda, hõbeda ja kaks pronksi, kuid EM-il pole ta huvitaval kombel veel poodiumile kerkinud. Ka omal ajal maailmameistriks tulnud August Englas pole tulnud Euroopa meistriks. Englase puhul tuleb mainida, et tema karjäär sattus ajale, mil EM-id olid pausil. Pärast 1949. aasta EM-i korraldati järgmine alles 1966.

Vaata videointervjuust, mida naine rääkis medali tähenduse, oma karjääri ja olümpiaks valmistumise kohta.