20.04.2021, 06:30

Mis on jalgpalli Superliiga sünni taga? Rahaahnus, hirm kõrvale jääda ja hiiglaslikud võlad

Graafik: milline hakkaks välja nägema Euroopa vutikaart?
Praegune süsteem ei rahulda kõige rikkamaid klubisid.
Sõda kahe leeri vahel on käima läinud täistuuridel.
Superliiga käivitumise korral kaotaks rahaliselt kõvasti ka Eesti klubijalgpall.

Madridi Real on 13 tiitliga Meistrite liiga läbi aegade edukaim klubi. Nüüd tahab Reali president Florentino Perez viia Reali Superliigasse. Seejuures on Perez kogu selle projekti eestvedajaks.

FOTO: Foto: Pablo Garcia/MARCA/SIPA, Pablo Garcia/MARCA/SIPA/Scanpix

Jalgpallimaailm ei ole enam endine. Superliiga loomise idee sai ametliku kinnituse.

Juba aastakümneid on räägitud, et kohe-kohe moodustavad tippklubid oma Superliiga ja hakkavad kokku kühveldama senisest veelgi rohkem raha. Seni oli Euroopa jalgpalli liit (UEFA) nendele ähvardustele järele andnud ja muutnud Meistrite liiga süsteemi just suurklubidele meelepärasemaks. Aga nüüd on asi tõsiseks läinud.

Kokku on langenud mitu üksteist toetavat asjaolu ja Superliiga on nüüd lähemal kui kunagi varem. Praeguseks on 12 klubi teatanud, et 2022. või 2023. aastal hakkavadki nad sellel eliitturniiril mängima. Siiski ei pruugi kõik nii libedalt minna. Rahvusvaheline jalgpalli liit (FIFA) ja UEFA, samuti Inglismaa, Hispaania ja Itaalia kõrgliigad ning jalgpalliliidud on Superliiga plaani hukka mõistnud. Ühtlasi on lubatud igati selle loomise vastu võidelda. Kuigi loodetakse veel kompromissi, muutub üldise arvamuse järgi Euroopa klubijalgpalli maastik tundmatuseni. Valusa löögi saab Eestigi. Aga miks on seda kõike vaja?

Kommenteeri Loe kommentaare (71)