Totaalne sõda jalgpallis: Superliiga on ikkagi tulemas, mängijaid ei lubataks enam MM-ile ja EM-ile

Juba mõnda aega on kirjutatud ja räägitud, et suured Euroopa jalgpalliklubid plaanivad luua nö kinnise liiga ehk Superliiga. Kui vahepeal tundus, et see teema on aina enam päevakorrast maas, siis nüüd kirjutavad kõik suuremad väljaanded, et Superliiga ikkagi tuleb ja ametlikke kinnitusi selles osas on oodata peagi.

BBC kirjutab, et oma nõusoleku liigaga liitumiseks on andnud praeguseks 12 klubi. Nende 12 tiimi seas on Inglismaa suurklubid Manchester United, Manchester City, Liverpool, Londoni Chelsea, Londoni Arsenal ja Tottenham. Viimasena olevat nõusoleku andnud ManCity, kes olevat oma käe alla pannud alles laupäeval.

Itaaliast on nõusoleku andnud Torino Juventus, AC Milan ja Milano Inter ning Hispaaniast Madridi Real, Madridi Atletico ja FC Barcelona.

Saksamaa ja Prantsusmaa klubid on praegu vastanud pakkumisele eitavalt.

Kui asjad peaksidki nii minema, siis on oodata maailma ja täpsemalt Euroopa jalgpallis totaalselt sõda. Euroopa Jalgpalli Liit UEFA on projekti juba hukka mõistnud ning praeguseks on öeldud, et Superliigas mängiva hakkavad jalgpallurid ei tohi edaspidi enam koondistes mängida ehk Superliigas pallivaid mehi ei näeks tulevikus MM- ja EM-finaalturniiridel.

Pühapäeval avaldas UEFA koos Inglismaa, Hispaania ja Itaalia jalgpalliliitudega teate, milles hoiatab kõiki nimetatud klubisid Superliigaga liitumise eest. Itaalia kõrgliiga Serie A kutsus seepeale kokku ka erakorralise juhatuse koosoleku. UEFA on nimetas Superliiga projekti küüniliseks ning lubas selle loomise vastu võidelda kõikvõimalike vahenditega.

„Projektiga seotud klubid jäetakse eemale kodustest meistrivõistlustest ning rahvusvahelistest jõuproovidest. Lisaks võidakse nendel mängijatel keelata koondiste esindamine,“ seisis UEFA ametlikus avalduses. Varasemalt on ka FIFA tõdenud, et nemad Superliigas pallivaid jalgpallureid enam MM-ile ei lubaks.

Reutersi teatel on Superliiga loomisega seotud voogedastusprograam DAZN. ESPN lisab omalt poolt, et projektile annab rahalise toe investeerimispank JP Morgan. New Yorgis baseeruv pank teeb väidetavalt liiga käima lükkamiseks ligemale kuue miljardi euro suuruse investeeringu.

Superliiga projekt tähendab paljude silmis seda, et Euroopa vutimaastikul võtavad aina enam võimu ameeriklased. Superliiga projekt meenutab väga palju Põhja-Ameerika profiliigasid ning Superliiga ideed on eest vedanud Reali president Florentino Perez ning Inglismaa suurklubide ameeriklastest omanikud.

Kuuldavasti saaks Superliiga presidendiks just Perez. Asepresidentide rollid läheksid ameeriklastele John Henryle (Liverpool), Joel Glazerile (Manchester United) ja Stan Kroenkele (Londoni Arsenal). Neljas asepresidendi koht kuuluks Torino Juventuse omanikule Andrea Agnellile, keda seni peeti UEFA presidendi Aleksander Ceferini liitlaseks.

Ceferin pidavat olema Agnelli reeturlikkuse pärast marus. Seda eriti olukorras, kus UEFA pidi esmaspäeval avaldama uuenenud Meistrite liiga plaanid.

Superliiga on soovinud kaasata ka Müncheni Bayernit ja Dortmundi Borussiat, kuid viimased on otsustanud truuks jääda Saksamaa meistrivõistlustele ning Meistrite liigale. Saksamaal on fännide surve klubidele väga suur ja traditsioonilisi väärtusi esindavad Saksamaa vutifännid on olnud tuliselt Superliigale vastu. Seega ei julge väidetavalt Bayern ja Dortmund oma poolehoidjatega vastuollu sattuda.

Superliiga sooviks oma ridades näha ka PSG-d, kuid nende president Nasser Al-Khelaifi kuulub UEFA juhatusse. Lisaks on ta telekanali BeIN-i tegevjuht ning viimane on omandanud Meistrite liiga mängude näitamise õigused.

ESPN-i teatel peaks Superliigas mängima hakkama 20 klubi, kellest 15 oleksid alalised liikmed. Viimased ei saaks kunagi liigast välja langeda.

UEFA soovib oma uuendustega suurendada Meistrite liigas osalejate arvu 36 peale. Muuhulgas soovitakse alagrupiturniiriks kasutusele võtta malest tuntud Šveitsi süsteem. Seejuures soosiksid tehtavad muudatused just suurklubisid. Nagu näha, siis UEFA plaanid suurklubidele siiski ei sobi ja soovitakse edasi minna hoopis Superliiga ideega.

Superliiga võiks alguse saada väidetavalt hooajal 2022/23. Meistrite liiga reformid on plaanitud hooajaks 2024/25.