Kultuurkapital otsustab, kas Veerpalu olümpiavõitja toetusest ilma jätta

President Kersti Kaljulaid otsustas eile Andrus Veerpalult dopinguskandaali tõttu ära võtta talle 2002. ja 2006. aastal antud teenetemärgid. Kultuurkapitali nõukogu arutab 28. aprillil, kas kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja saab iga-aastast 5400-eurost toetust edasi või mitte.

Veerpalule on Kultuurkapitali poolt kahe olümpiakulla ja ühe hõbemedali eest määratud 5400-eurone iga-aastane toetus. Kolme aasta pärast hakkab Veerpalu riigilt saama ka olümpiavõitja eripensioni, mis hetkel 1441 eurot kuus ning võib vastavalt Eesti keskmisele palgale veelgi tõusta.

Kultuurkapital teatas reede pärastlõunal oma kodulehel, et tänavust toetust pole Veerpalule välja makstud. "Kultuurkapitali nõukogu soovib teemat arutada 28. aprilli korralisel koosolekul," seisis teates.

"Kultuurkapitali nõukogu tegi 31. märtsi koosolekul otsuse olümpiavõitjate toetamise osas ja nende hulgas on ka Andrus Veerpalu. Otsuse tegemisel lähtus nõukogu sellest, et Andrus Veerpalu on Salt Lake City 2002 ja Torino 2006 olümpiavõitja. Neid tiitleid ei saa ei Eesti Olümpiakomitee ega Kultuurkapital ära võtta. Kuna toetuse eraldamise aluseks on olümpiavõitja tiitel, siis Andrus Veerpalu on praeguste tingimuste alusel olnud õigustatud olümpiavõitja toetust saama," selgitati kodulehel olukorda.

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ütles Delfile, et kultuurkapitali nõukogul on võimalik Veerpalult 5400-eurone toetus ära võtta, aga teema pole must-valge.

"Nõukogul on võimalus toetus ära võtta ainult siis, kui muuta rahastamise korda. Juriidiliselt on see keeruline, sest tekib küsimus, mida täpsemalt muuta. Mida pidada eetiliselt väärikaks käitumiseks ja mida mitte? Ja millise Pandora laeka see siis avab? See on meie jaoks esimene taoline juhus. Aga jah, kultuurkapitalil on võimalus Veerpalu toetusest ilma jätta," lausus Saks.

"Tegemist on emotsionaalse teemaga ja tekkinud on eri leerid. On inimesi, kes ütlevad, et Veerpalu on olümpiavõitja ja talt pole võimalik medaleid ära võtta ning on ka neid, kelle ühiskondlik õiglustunne on kõvasti riivatud. Nõukogu võttis endale aega, et omakeskis selgusele jõuda ja 28. aprillil juba mõtetega välja tulla," lisas ta.

Saks selgitas ka seda, miks Veerpalule pole tänavust toetussummat välja makstud. "See on erandlik, sest seni pole Veerpalu meile vastavat lepingut tagasi saatnud. Ei maksa oodata ega loota, et ta loobub sellest. Seni, kuni lepingut pole meile tulnud, ei saa me ka väljamakset teha. Aga isegi kui ta lähipäevil meile selle lepingu tagasi saadaks, hoiame seda teemat 28. aprillini kinni," lausus Saks.

Kultuurkapitalile esitatud taotluste nimekirja näeb SIIT.

Ettepaneku Kultuurkapitalile toetuse suhtes on omal ajal teinud Eesti olümpiakomitee. EOK peasekretäri Siim Sukles sõnul Eesti spordi katuseorganisatsioon uut ettepanekut toetuse ära võtmise osas teha ei saa, seda enam, et hoolimata rahvusvahelise suusaliidu võistlus- ja tegutsemiskeelust on tal kõik medalid siiani alles. Seega peab otsuse langetama kultuurkapitali nõukogu.

"Meie teeme taotluse olümpiamängudel medali võitnud sportlaste kohta. Andrus Veerpalu on Salt Lake Citys ja Torinos tulnud olümpiavõitjaks. Ta on meie olümpiavõitjate nimekirjas. Praegu ei ole keegi temalt olümpiatiitleid ära võtnud. De jure on Andrus Veerpalu ikkagi olümpiavõitja," ütles Sukles.

Kultuurkapitali esimees on kultuuriminister Anneli Ott.

Rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) antidopingudivisjon otsustas sel nädalal, et Veerpalu on süüdi dopinguskeemis, mida avalikkus tunneb nime all "Aadrilaskmine".

Veerpalule määrati kahe aasta pikkune osalemiskeeld kõikidel FIS-i võistlustel. Veerpalu eksis reegli vastu 2.9, mis vastavalt FIS-i antidopingureeglitele tähendab dopingusüsteemis osalemist, abistamist ja asjade kinni mätsimist. Veerpalule määratud kahe aasta pikkune spordis tegutsemise keeld kehtib 2023. aasta 17. märtsini.

Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe sõnul on tegu sisuliselt nelja aasta pikkuse võistluskeeluga, sest Veerpalu karistati asjade eest, mis jõudsid avalikkuse ette 2019. aasta kevadel.

"Sellest juhtumist on kaks aastat möödas ning seni kandis ta ju esialgset võistluskeeldu. Seega on sisuliselt tegemist nelja aasta pikkuse karistusega," selgitas Vallimäe Delfile eile. "Meie ei ole kahjuks seda ametlikku otsust aga näinud. Ilmselt seetõttu, et Veerpalu oli toona ametlikult seotud Kasahstani koondisega. Oleme sellest veidike häiritud. CAS-i otsused on reeglina lühikesed ja selged ning ilmselgelt sooviksime ka meie sellega lähemalt tutvuda."