Rohkem kui aasta on pidanud dopingukütid ka ise võitlema koroonapiirangutega: sotsiaalne distantseerumine, reisimispiirangud ning sellega kaasnev teadmatus on testijate elu kibedaks teinud.

Kui kogu maailma sport eelmisel kevadel seisis, ei toimunud ka märtsis ja aprillis sisuliselt mingit testimist. Uriini- ja vereproove hakati uuesti korjama suvel, kuid rangete piirangute tingimustes, kirjutab AFP.

"Me testime umbes 50 sportlast peaaegu üle kogu maailma, seega see on logilistiline õudusunenägu," selgitas rahvusvahelise testimisagentuuri (ITA) peasekretär Benjamin Cohen, kelle ülesanne on juhtida rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) antidopinguprogrammi.

Iga riigi eraldiseisvate koroonapiirangutega sammu pidamine olevat üks peamisi väljakutseid. "Testimisosakond peab riiklike piirangute nimekirja pidevalt uuendama, näiteks tuleb teatud riikides kohaneda distantseerimisreeglitest tingitud vereproovide kogumise raskustega," lisas Cohen.

Dopingukütid on kui tavalised töölised, kes peavad samuti täitma testimis- ja karantiinireegleid.

"Meil oli dopingukontrollija, kes läks Dubaisse," rääkis USA antidopinguagentuuri (USADA) pealik Travis Tygart. "Kõik need takistused, mis ta läbima pidi tegema... Tegema koroonatesti, tõestama, et on negatiivne, olema mingi ajaperioodi hotellis karantiinis. Seda selleks, et võistluse ajaks olla valmis testi tegema. See oli kaugel sellest, mida me ette olime näinud."

Pandeemia ajal on oluliselt rohkem hakatud panustama kohalike antidopinguagentuuridele, kuid mitte sugugi kõik riigid pole õnnistatud samade ressursside ja tingimustega. Samuti julgevad rahvusvahelised agentuurid kahelda iga kohaliku rakukese aususes ja motivatsioonis oma dopingupatuseid kinni püüda.

"Kas me tahame korrata seda, mis meil oli Rios?" küsis Tygart, kes sooviks, et kõik testimistulemused riputataks internetti.

"Rios oli 1913 sportlast 10 kõrge riskiga spordialalt, kus ei tehtud enne olümpiat üldse teste. See peab muutuma. Ei saa loota sõnadele "Usaldage meid, me teeme kõik õigesti". Me peame seda ka nägema."

Olukorda ei tee sugugi lihtsamaks eri alade kvalifikatsioonivõistluste edasi lükkamine, mistõttu puudub testijatel ülevaade, kes aasta tähtsaimale suurvõistlusele üldse minemas on. Seetõttu peavad testijad jälgima palju suuremat ringi sportlasi, kui tegelikult nende võimuses on.