Canberratimes.com kirjutab: "Mis tegi võidu veelgi erakordsemaks, oli fakt, et tal puudusid mõned osad varbaküüntest, mis läksid kaduma eelmisel aastal ultramaratoni joostes."

"Mul on ainult pool varbaküünt alles ning ma kardan sokke jalast võtta ja kahjustust vaadata," ütles Riine kommentaariks.

"See oli esimene maraton, mille ma võitsin. Olen alati tahtnud finišilindi katki joosta. See oli ülihea tunne."

"Ei hakka varjama, et plaan oli joosta 2:38, aga lihtsalt ei olnud valmis Canberra ilmastikutingimusteks," kommenteeris Ringi Delfile ja Eesti Päevalehele.

"Elan Gold Coastil ehk teen trenni 25-kraadise kuumuse juures. Täna hommikul näitas kraadiklaas Canberras +5 ja see on minu jaoks külm. Ma isegi ei teadnud, milliseid riideid peaks kandma. 30 minutit enne starti ostsin kiiresti käesoojendajad."

"Kokkuvõttes oli külm, mägine ja tuuline maraton. 23. kilomeetril hakkas suur varvas hirmsasti valutama. Jooksin detsembris 50 kilomeetrit ning kaotasin suure varba küüne. Tänaseks on pool tagasi kasvanud, kuid annab endiselt aeg-ajalt tunda. Mõtted käisid peas ringi, et võibolla oleks parem, kui katkestan, aga leidsin endas uue jõu ning jõudsingi finišisse," lisas ta.

"Kokkuvõttes olen tulemusega rahul. Andsin endast kõik. Järgmine võimalus 2:38 joosta on kodusel Gold Coasti maratonil juulis."

Vaata videot autasustamisest!

Riine Ringist kirjutas Eesti meedia esimest korda pikemalt 2017. aasta suvel jooksuportaal Marathon100.com, kui eestlanna jooksis maratoni ajaga 2:54.29 - tulemus, millest oli tol aastal kiirem olnud vaid üks Eesti naisjooksja.

Samas artiklis jutustas ta oma Austraaliasse sattumise loo: "2012 ehk viis ja pool aastat tagasi tundsin, et mul on elus vaja väikest muutust ning otsustasin aastaks kaheks minna Austraaliasse rändama. Jooksmisega sel ajal ma veel ei tegelenud ning ma ei osanud uneski näha, et ühel päeval jooksen maratoni ja veel vähem, et teen seda alla kolme tunni. Ent minu seljakotiga rändamisest palju välja ei tulnud ning Austraaliast sai hoopis mulle uus kodu."

"2014 läksin Austraalias kooli eratreeneriks õppima ning samas hakkasin ka tegelema jooksmisega. Minu esialgsed jooksud olid maksimaalselt 20 minutid pikad, kuid iga nädalaga venisid mu treeningud ka pikemaks ja nii see lumepall hakkas veerema. Tasapisi sai jooksmisest minu suur hobi."

2:42-st kiiremini jooksis Eesti naismaratoonaritest eelmisel aastal vaid Jekaterina Patjuk Valencias (2:34.34). Eesti kõigi aegade edetabelis peaks see ta tõstma üheksandale kohale. Hetkel on veel Ringi selles tabelis 21. kohal ajaga 2:54.34 (2017 Gold Coast).

Teisena ületas naistest finišijoone Erchana Murray-Bartlett (2:54.25), kolmas oli Phoebe Pincus (2:55.36).

Meestest kuulus esikoht Myles Goughile (2:25.17), teine ja kolmas olid Robert Collins (2:29.17) ja Jeff Chaseling (2:29.55).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena