Tänane Postimees kirjutas, et väidetavalt oli Nabi kaitsja Paul Keres pöördunud juukseproovi-temaatikaga EADSE poole juba varem, mitte tund aega enne teisipäevase pressikonverentsi algust, nagu väitis hilisemates intervjuudes EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe.

EADSE saatis meediale kirjavahetuse, kus lükati need väited ümber. Lisaks leiab EADSE, et juuksekarvaanalüüsi tellimiseks pole erinevalt Nabi ja Kerese väidetust nende luba vaja.

Delfi avaldab EADSE kirja Nabile täismahus:

Lp. H. Nabi 07. aprill 2021

Heiki Nabi täiendavate analüüside taotlused

EADSE dopinguasju läbivaatav kolleegium

H. Nabi esitas 06.04.2021 kell 15.23 e-kirja teel esindaja vahendusel: 1) esmakordse taotluse toidulisandite analüüsimiseks; 2) korduva taotluse juuksekarva analüüsimiseks.

Samal päeval, 06.04.2021 vastas EADSE esindaja H. Nabi esindajale, et taotlused on kätte saadud ja nendele vastatakse 07.04.2021 jooksul.

I Dopingujuhtumite uurimise ja tõendite kogumise põhimõtted

Vastavalt EDR artiklile 3.2. võib dopinguvastaste reeglite rikkumisega seonduvaid asjaolusid tuvastada ükskõik milliste usaldusväärsete vahendite abil. Sama artikli kommentaaris on rõhutatud, et asjaolud tuvastatakse usaldusväärsete kolmandate isikute ütluste, dokumentaalsete tõendite, A või B proovist saadud analüütiliste andmete alusel. Seega ei saa asjaolusid tuvastada mitteusaldusväärsete tõendite abil.

Sportlane võib ise omal algatusel tellida mistahes lisaanalüüse ja koguda mistahes tõendeid ning esitada need tõendina distsiplinaarkolleegiumile/CAS-ile ja tugineda nendele dopingujuhtumite menetluses (EDR artikkel 8.8.2). Mitte üheski regulatsioonis ei ole nõutud ja ka kohtupraktikast ei tulene, et sportlane saab tõendeid koguda üksnes antidopingu organisatsiooni vahendusel ning WADA laboritest. Samuti ei tulene eelviidatud allikatest, et sportlase poolt omal käel kogutud tõenditel oleks automaatselt väiksem tõenduslik väärtus kui muul viisil kogutud tõenditel. Seega ei takista ka antidopingu organisatsiooni poolt H. Nabi taotluste lahendamise tulemus kuidagi H. Nabi õiguste kaitsmist.

Vastavalt pikendatud tähtajale kohustub H. Nabi esitama oma lõplikud selgitused EADSE-le seitsme päeva jooksul arvates B-proovi avamisest. Peale selgituste saamist on EADSE valmis andma dopingujuhtumi kiiresti distsiplinaarkolleegiumi menetlusse, kus sportlasel on EDR artikli 8.8.2

kohaselt õigus esitada taotlusi tõendite kogumiseks ja soovi korral saab H. Nabi esitada oma taotlused distsiplinaarkolleegiumile lahendamiseks.

II EADSE otsus toidulisandite analüüsi taotluse osas

Veel kinnitamisel oleva teabe alusel Kreischa labor ei teosta toidulisandite analüüsi dopinguainete suhtes. Kuna pole nõutud, et toidulisandite lisa-analüüs toimuks WADA laboris ja antidopingu organisatsiooni kaudu, on H. Nabil võimalik valida endale sobiv labor analüüside teostamiseks.

III EADSE otsus juuksekarva analüüsi taotluse osas

Korduvat juuksekarva analüüsi taotlust EADSE ei rahulda alljärgnevatel põhjustel. WADA dopinguvastane programm käsitleb nende meetodite teaduspõhisusest tulenevalt dopingutestimisena vere ja uriiniproove. WADA koodeks ja selles viidatud dokumendid (mh tehnilised dokumendid) ning EDR ei näe ette nendes mittenimetatud proovide ja analüüside tellimist antidopingu organisatsioonide poolt ja/või vahendusel.

EDR artikli 3.2.1. kohaselt eeldatakse, et analüüsi meetodid või otsuse piirid, mille WADA on heaks kiitnud pärast asjakohaste teadusringkondadega nõupidamist, on teaduslikult põhjendatud. Seega loetakse usaldusväärseteks meetoditeks dopingurikkumiste asjaolude tuvastamisel üksnes vere- ja uriiniproove. Samuti on märgitud, et kui sportlane soovib teadusliku põhjendatuse eeldust kummutada, peab selle vaidluse eeltingimusena esmalt teavitama WADAt nii vastavasisulisest vaidlustusest kui ka vaidlustuse alusest. Seega, kui H. Nabi soovib dopingujuhtumi menetluses argumenteerida, et juuksekarva analüüsi meetod on sama usaldusväärne nagu vere- ja uriiniproovi analüüs ja see meetod on põhjendamatult kõrvale jäetud, siis on tal võimalik seda teha vastavat menetluskorda järgides.

Dopingureeglite rikkumise asjaolusid tuvastatakse ainult usaldusväärsete vahendite abil (EDR artikkel 3.2). Juuksekarva analüüs ei ole hetkel usaldusväärne asjaolude tuvastamise vahend. Nagu tuleneb ka H. Nabi enda 29.03.21 taotlusest, ei ole juuksekarva analüüs hetkel kasutusel dopingu testimisel, vaid on alles uurimise faasis. Nagu märgitud H. Nabi poolt tellitud 25.03.21 asjatundjaarvamuses: „Siiani on LETROZOLE tuvastamist inimese juustes kirjeldatud ainult kahes uuringus.“ Kusjuures ühte uuringusse oli kaasatud seitse inimest ja teine tehti ainult ühe sportlase baasil. On ilmne, et üksnes kahe, vähem kui kümmet inimest hõlmava uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi meetodi täpsuse ja usaldusväärsuse kohta, vaid tegemist on alles algtasandil uuringutega dopingujuhtumite uurimisel.

Ka Kreischa labori veebilehelt nähtub, et juuksekarva analüüs ei ole kuidagi osa dopingu testimise programmist, vaid on hetkel peamiselt kasutusel anaboolsete steroidide ratsaspordi ja kriminalistika (DNA) valdkonnas. Juba esialgse taotluse saamisel konsulteeris antidoping ka Kreischa laboriga selle uuringu põhjendatuse ja usaldusväärsuse osas olukorras, kus juuksekarv eemaldatakse ja saadetakse laborisse analüüsimiseks kolm kuud hiljem peale positiivset dopinguproovi. Labori leidis, et sellisel uuringul puudub usaldusväärsus.

Seega ei vasta tõele H. Nabi esindaja P. Kerese poolt 06.04.21 pressikonverentsil esitatud väited, et juuksekarva analüüsi puhul on tegu hard science’iga. Sellise väljendi all peetakse silmas teaduse seda osa, kus faktid ja teooriad on tõsikindlalt ja täpselt mõõdetud, testitud ja tõendatud – juuksekarva analüüs dopingu testimisel nendele tingimustele ei vasta. Ilma põhjalike kliiniliste katseteta ei ole meetodil letrosooli kui dopingu osas sisuliselt mitte mingit usaldusväärsust. Meetodi valideerimiseks ja usaldusväärsuse tõendamiseks on vaja teha väga põhjaliku metoodika ja piisavalt suure hulga katsealustega uuring. Siiani pole seda tehtud.
S. Errani otsusel põhinev H. Nabi esindaja P. Kerese väide, et CAS tunnustab juuksekarva analüüsi kui teaduslikku meetodit, on vale ja põhjendamata. H. Nabi poolt viidatud S. Errani otsuses on CAS märkinud,4 et asjas tehtud juuste analüüs ja muud analüüsid ei ole usaldusväärseteks tõenditeks. Küsimus ei olnud üldse selles, et analüüs ei olnud tehtud WADA laboris, vaid selles, et see analüüs ei vastanud WADA dopingutestimise protokollile ja muudele tingimustele.

Arvestades lisaks, et käesolev juhtum on seotud 06.01.2021 võetud dopingprooviga, ei pea EADSE peaaegu kolm kuud peale positiivse dopinguproovi võtmist võimalikuks seostada teostatava juuksekarva analüüsi tulemusi antud juhtumis dopingureeglite võimaliku rikkumisega. Sisuliselt sama oleks olukord, kus võtta praegu uus uriiniproov ja negatiivse tulemuse puhul väita, et see kinnitab dopingureegli rikkumise puudumist. S. Errani asjas oli vahe positiivse dopinguproovi (16.02.2017) ja juukseanalüüsi (28.04.2017) vahel isegi lühem – kaks kuud ja kaheksa päeva. CAS leidis eksperdiarvamustele tuginedes, et 28.04.2017 teostatud juuksekarva analüüs ei ole usaldusväärne tõend.

Antidopingu organisatsioonid ei tegele ega peagi tegelema dopingujuhtumite uurimise raames teaduslike katsete või nende toetamisega. Dopingureeglite kohaselt on lubatud ainult teaduslikult kinnitatud ja usaldusväärsed tõendid. Juuksekarva analüüs ei ole käesoleva seisuga usaldusväärne vahend dopingu asja asjaolude tuvastamisel. Seda, et tegu oleks teaduslikult tõendatud meetodiga, ei ole kinnitanud ka H. Nabi enda tellitud 25.03.2021 eksperdiarvamuses. Eeltoodust tulenevalt – pole vahet, kas juuksekarva analüüsi tulemus on dopingu suhtes positiivne või negatiivne – see pole dopingujuhtumi menetluses kasutatav usaldusväärsuse puudumise tõttu. Negatiivne juuksekarva proov ei lükka kuidagi ümber positiivset uriiniproovi.

Sportlane võib ise omal algatusel tellida lisaanalüüse (sh juuksekarva analüüsi), esitada need tõendina distsiplinaarkolleegiumile/CAS-ile ja tugineda nendele dopingujuhtumite menetluses, mh EDR artikkel 8.8.2 alusel – tõendite kogumine ei pea toimuma antidopingu organisatsiooni kaudu ja ainult WADA laborites. Seega ei takista ka antidopingu organisatsiooni poolt taotluse rahuldamata jätmine kuidagi H. Nabi õiguste kaitsmist.

Lugupidamisega

Henn Vallimäe,
juhatuse liige

***

EADSE lisas veel ühe selgituse:

Juuksekarva analüüs ei ole teaduslikult tõendatud meetod

Juuksekarva analüüsi negatiivne tulemus ei lükka ümber positiivse uriiniproovi tulemust. See on fakt. Seda seetõttu, et meetodi usaldusväärsus ei ole kaugeltki võrreldav vere- ja uriiniproovide omaga. Senised teadmised letrosooli tuvastamisest inimese juustes põhinevad ainult kahel uuringul, kusjuures ühte neist oli kaasatud vaid seitse katsealust ja teine viidi läbi üksnes ühel sportlasel. On ju ilmne, et nimetatud asjaoludel ei saa lugeda meetodit teaduslikult tõendatuks ja valideerituks kasutamiseks letrosooli võimaliku tarvitamisega seotud juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei sisaldu see ka WADA praeguste analüüsimeetodite seas. Kreischa labori poolt pakutav karva analüüs ei ole osa dopingu testimise programmist, vaid on peamiselt kasutusel anaboolsete steroidide tuvastamiseks hobustel ja DNA analüüsideks kriminalistika valdkonnas.

Juba esmakordsel H.Nabi juuksekarva analüüsi taotluse lahendamisel 31.03.21 konsulteeris antidoping Kreischa laboriga sellise analüüsi kasutamise võimaluste osas. Labor nentis, et need analüüsid on üldiselt aegkriitilised ja olukorras, kus juuksekarv eemaldatakse sportlaselt kolm kuud peale positiivset dopinguproovi, ei ole juuksekarva analüüsi tulemus usaldusväärne. Sisuliselt sama oleks olukord, kus võtta praegu uus uriiniproov ja negatiivse tulemuse puhul väita, et see kinnitab dopingureegli rikkumise puudumist. S. Errani asjas oli vahe positiivse dopinguproovi (16.02.2017) ja juukseanalüüsi (28.04.2017) vahel isegi lühem – natuke üle kahe kuu. CAS leidis eksperdiarvamustele tuginedes, et 28.04.2017 teostatud juuksekarva analüüs ei ole usaldusväärne tõend.

Teistkordselt esitas Nabi juuksekarva analüüsi taotluse antidopingule 06.04.21 kell 15.23, st üks tund ja seitse minutit enne oma pressikonverentsi. Loomulikult ei olnud võimalik sellele taotlusele vastata enne pressikonverentsi algust. Taotlusele vastati 07.04.21 sama, ülaltoodud argumentatsiooniga.

Miks ei võiks seda testi ikkagi puht proovimise jaoks teha ja kuidas kommenteeriksite üldse seda olukorda?

Me saame loomulikult aru olukorra tõsidusest Heiki Nabi jaoks. Paraku on antidopingu organisatsioon oma tegevuses seotud regulatsioonidega. WADA koodeks, EDR ja selles viidatud dokumendid (mh tehnilised dokumendid) ei näe ette nendes mittenimetatud proovide ja analüüside tellimist antidopingu organisatsioonide poolt. Antidopingu organisatsioonid ei tegele ega peagi tegelema dopingujuhtumite uurimise raames teaduslike katsetega.

Sportlane võib ise omal algatusel tellida lisaanalüüse ja koguda mistahes tõendeid ning esitada need tõendina distsiplinaarkolleegiumile/CAS-ile ja tugineda nendele dopingujuhtumite menetluses (EDR artikkel 8.8.2). Mitte üheski regulatsioonis ei ole nõutud ja ka kohtupraktikast ei tulene, et sportlane saab tõendeid koguda üksnes antidopingu organisatsiooni vahendusel ning WADA laboritest. Samuti ei tulene eelviidatud allikatest, et sportlase poolt omal käel kogutud tõenditel oleks automaatselt väiksem tõenduslik väärtus kui muul viisil kogutud tõenditel. Seega ei takista ka antidopingu organisatsiooni poolt juuksekarva analüüsi tellimisest keeldumine kuidagi H. Nabi õiguste kaitsmist.

Lisaks juhime tähelepanu, et EDR art 8.8.2 järgi edastatakse toimik menetlusalusele isikule distsiplinaarkolleegiumi poolt alles peale distsiplinaarmenetluse alustamist (mitte esialgse uurimise ajal).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid