Kärbi sõnul on neil sel hooajal paljud asjad hästi õnnestunud – eelkõige hea treener ja mängijate valik, kuid võrreldes konkurentidega on püsitud terved ning meeskond on kogunud hooaja alguses mitmeid võite. „Heiko Rannulal on omadusi, mis paljudel treeneritel puuduvad. Temas on ainest tulevikus kõrgemalt lennata ning iga aasta hoian peast kinni ja mõtlen, millal ta mu juurest ära viiakse,” sõnas Kärp. Peatreeneril on klubi juhi hinnangul mängijate hulgas autoriteet, et hoida asju tasakaalus ning enesekindlus on tekkinud suure töö ja ettevalmistusega.

Hetkel kuulub Pärnu Sadama ridadesse kolm välismaalast. Kuigi Kärbi sõnul on oluline, et tiimis oleks tugevaid Eesti mängijaid, siis eelarve seab omad piirid. „Kui ma pole võimeline palkama kohalikku tippmängijat, siis olen sunnitud otsima välismaalt, et püsida konkurentsis“. Kuigi viimastel aastatel on tehtud pakkumisi koondise mängijatele, siis ei ole see väga tulemuslik olnud ning välisriikidest ei olda võimeline Eesti tipp-poisse ära meelitama.

Klubi kõige kallim mängumees on Kristjan Kangur, kelle tiimi kutsumine meeldis Kärbi sõnul sponsoritele niivõrd, et aidati eelarveliselt mitu kuud ära katta. „Loodame, et saame Kanguriga minna edasi, et ta lõpetaks oma karjääri Pärnus. Kui saame Eurosarja mängima, siis on kogenud mees olemas,“ ütles Johan Kärp.

Sponsoreid on Pärnu suguses väikses linnas pikaks ajaks keeruline leida, kuid Pärnu Sadama näitel ütles Kärp, et ollakse iga aastaga rohkem huvitatud. „Neile meeldib asi, mis me teeme, kuid täna ei kujuta väga ette, et me ei läheks medalimängudele.“ Ka Rakvere Tarva vastu ebaõnnestunud mängud tõid kaasa sponsorite reaktsiooni. „Näiteks läksime ühe mehe juurest kütust võtma ja ta ütles, et kui te veel sellist asja teete, siis ära enam tulge. Ma tunnen toetajaid hästi – nad võivad kõiki asju öelda, ma ei võta seda isiklikult,“ sõnas ta.

Kuigi Kärbil on visioon Pärnu Euroopasse mängima viia, siis praeguse eelarve ja platvormi pealt seda sammu teha poleks mõtet. „Meile pannakse silt külge, et lolliks on läinud seal väikeses külas. Aga olen öelnud, et kui ma ei saa kätte tunnetust, et see on kogukonnale, sponsoritele ja linnale vajalik, siis me seda sammu ei tee. Aga koosolekul tunnetasin, et see läheb korda.“ Kärbi sõnul oleks paari aasta pärast palju keerulisem üle Euroopa lävepaku astuda, kuna praegu on toetajad taga ning eesmärk on hoida seda mitmeaastase projektina.

„Sponsorid ei peaks olema karmid ja võiksid kaaluda ka näiteks viieaastaseid lepinguid. Loodan, et saame linna ja sadamaga alustalad paika, teiste suurtega läbirääkimised käivad,“ sõnas Kärp. Jooksvad kulud on talle enam-vähem teada, aga need on oluliselt väiksemad kui võtab enda alla tiimi komplekteerimine. „Vaadates teisi satse, siis ei mängiks me ju praegu võrdne võrdsega. Vaja on vähemalt kahte tugevdust juurde ja nende hinnalipikud moodustavad juba poole eelarvest. Juurde on vaja 200 000 kanti, et midagigi oleks, millega Euroopasse minna,“ ütles Johan Kärp.